Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Õigusabi uus ajastu - Eesti tunnustatud investorid tegid investeeringu uue õigusabi platvormi arendamisse

Varajase faasi riskiinvesteeringute fond Superangel ning Eesti Õigusbüroo sõlmisid investorlepingu, mille kohaselt panustab fond õigusabi platvormi loomisesse ja välisturgudel käivitamisse. Õigusabi teenuse ostmise ja müümise protsess muutub lihtsamaks, läbipaistvamaks ning soodsamaks
Eesti Õigusbüroo on eesmärgiks võtnud õigusabiteenuse kättesaadavuse suurendamise läbi nutika lahenduse ning antud investeering annab hoogu juba alanud arendustöödele ja välisturgudele laienemisele. Tulemuseks saab olema läbipaistvam ning taskukohasem juriidiline abi inimestele ning mugav tööriist juristidele, millega on järgmisel aastal plaanis siseneda kahele-kolmele välisturule.

Eesti Õigusbüroo asutaja ja tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on suur heameel näha, et investoritele on meeskonna senised pingutused silma jäänud ning soovitakse panustada platvormi arendusse. “Õigusabi teenuse osutamine on iganenud ning meie eesmärk on seda iganenud turgu raputada suure muudatusega - see, kuidas inimesed on harjunud õigusabi saama muutub oluliselt, me viime õigusabi andmise täiesti uuele tasemele. Minu ennustus on, et 5 aasta pärast oleme globaalselt taxify mõõtu platvorm õigusabi valdkonnas,” sõnas Fjodorov.

Kui statistika järgi teenindavad advokaadi- ja õigusbürood vaid 20% elanikkonnast ehk kõige maksejõulisemat osa, siis Eesti Õigusbüroo on valinud turuosa, kus vajadus õigusabi järele on kõige suurem – ligi 80%.

Superangeli asutaja ja juhtivpartner Rain Rannu peab Eesti Õigusbüroo plaane ambitsioonikaks ning näeb uues platvormis suurt potentsiaali. “Meile meeldib Eesti Õigusbüroo meeskond, nende tugev valdkonna tundmine ja ambitsioon Eestist välja murda. Nad on loomas midagi, mis on paljudele kasulik, nad on muutmas senist arusaama õigusabist. Eestis juba praeguseks saavutatud edu loob väga tugeva pinnase välisturgudele laienemiseks.”

Fjodorov lisab, et nii nagu mujal maailmas on ka Eestis suur hulk inimesi kes vajavad õigusabi, kuid ei saa seda endale lubada ning samas on palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel pole piisavalt hõivet. “Oleme loomas platvormi, mis viib mugavaimal ning soodsaimal viisil kokku need kaks gruppi - õigusabi vajajad ning juristid. Õigusabi saab olema sama lihtne nagu takso tellimine - vaja on üksnes nutiseadet ning õigusalast probleemi mida lahendada soovitakse. Tänu tugevale meeskonnale ning vajalikele abikätele oleme läbimurdele õigusnõustamise süsteemis lähemal kui kunagi varem,” lisas Fjodorov.

Lisaks taskukohasemale ning läbipaistvamale õigusabi platvormile arendab Eesti Õigusbüroo meeskond ka erinevaid nutikaid lahendusi, mis suudavad inimesi abistada tasuta. Nii näiteks loodi sepetmbris Eesti esimene robotjurist Juura, kes oskab inimesi abistada inkassode alusetute nõuete osas ning teeb seda täiesti tasuta. Juuraga saab tutvuda siin: m.me/juristaitab.ee

Eesti Õigusbüroo on 1,5 aastaga kasvanud Eesti suurimaks õigusbürooks, kellel on 13 000 klienti ning nende abistamiseks 35 juristi.

Superangel (http://superangel.io) on varajase faasi risikinvesteeringute fond, mille asutajateks ja partneriteks on edukad tehnoloogiaettevõtjad Rain Rannu, Veljo Otsason ning Marek Kiisa, kelle investeeringute hulka kuuluvad Taxify, Fortumo, Pipedrive, Veriff. Lisaks riskiinvesteeringutele pakub Superangel ka aastast “kõrgmäestiku treeningprogrammi” Alpine House varajase faasi startup-ettevõtetele, millesse kandideerida saab http://superangel.io/alpinehouse 

Eesti