Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.


Õigusabi uus ajastu - Eesti tunnustatud investorid tegid investeeringu uue õigusabi platvormi arendamisse

Varajase faasi riskiinvesteeringute fond Superangel ning Eesti Õigusbüroo sõlmisid investorlepingu, mille kohaselt panustab fond õigusabi platvormi loomisesse ja välisturgudel käivitamisse. Õigusabi teenuse ostmise ja müümise protsess muutub lihtsamaks, läbipaistvamaks ning soodsamaks
Eesti Õigusbüroo on eesmärgiks võtnud õigusabiteenuse kättesaadavuse suurendamise läbi nutika lahenduse ning antud investeering annab hoogu juba alanud arendustöödele ja välisturgudele laienemisele. Tulemuseks saab olema läbipaistvam ning taskukohasem juriidiline abi inimestele ning mugav tööriist juristidele, millega on järgmisel aastal plaanis siseneda kahele-kolmele välisturule.

Eesti Õigusbüroo asutaja ja tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on suur heameel näha, et investoritele on meeskonna senised pingutused silma jäänud ning soovitakse panustada platvormi arendusse. “Õigusabi teenuse osutamine on iganenud ning meie eesmärk on seda iganenud turgu raputada suure muudatusega - see, kuidas inimesed on harjunud õigusabi saama muutub oluliselt, me viime õigusabi andmise täiesti uuele tasemele. Minu ennustus on, et 5 aasta pärast oleme globaalselt taxify mõõtu platvorm õigusabi valdkonnas,” sõnas Fjodorov.

Kui statistika järgi teenindavad advokaadi- ja õigusbürood vaid 20% elanikkonnast ehk kõige maksejõulisemat osa, siis Eesti Õigusbüroo on valinud turuosa, kus vajadus õigusabi järele on kõige suurem – ligi 80%.

Superangeli asutaja ja juhtivpartner Rain Rannu peab Eesti Õigusbüroo plaane ambitsioonikaks ning näeb uues platvormis suurt potentsiaali. “Meile meeldib Eesti Õigusbüroo meeskond, nende tugev valdkonna tundmine ja ambitsioon Eestist välja murda. Nad on loomas midagi, mis on paljudele kasulik, nad on muutmas senist arusaama õigusabist. Eestis juba praeguseks saavutatud edu loob väga tugeva pinnase välisturgudele laienemiseks.”

Fjodorov lisab, et nii nagu mujal maailmas on ka Eestis suur hulk inimesi kes vajavad õigusabi, kuid ei saa seda endale lubada ning samas on palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel pole piisavalt hõivet. “Oleme loomas platvormi, mis viib mugavaimal ning soodsaimal viisil kokku need kaks gruppi - õigusabi vajajad ning juristid. Õigusabi saab olema sama lihtne nagu takso tellimine - vaja on üksnes nutiseadet ning õigusalast probleemi mida lahendada soovitakse. Tänu tugevale meeskonnale ning vajalikele abikätele oleme läbimurdele õigusnõustamise süsteemis lähemal kui kunagi varem,” lisas Fjodorov.

Lisaks taskukohasemale ning läbipaistvamale õigusabi platvormile arendab Eesti Õigusbüroo meeskond ka erinevaid nutikaid lahendusi, mis suudavad inimesi abistada tasuta. Nii näiteks loodi sepetmbris Eesti esimene robotjurist Juura, kes oskab inimesi abistada inkassode alusetute nõuete osas ning teeb seda täiesti tasuta. Juuraga saab tutvuda siin: m.me/juristaitab.ee

Eesti Õigusbüroo on 1,5 aastaga kasvanud Eesti suurimaks õigusbürooks, kellel on 13 000 klienti ning nende abistamiseks 35 juristi.

Superangel (http://superangel.io) on varajase faasi risikinvesteeringute fond, mille asutajateks ja partneriteks on edukad tehnoloogiaettevõtjad Rain Rannu, Veljo Otsason ning Marek Kiisa, kelle investeeringute hulka kuuluvad Taxify, Fortumo, Pipedrive, Veriff. Lisaks riskiinvesteeringutele pakub Superangel ka aastast “kõrgmäestiku treeningprogrammi” Alpine House varajase faasi startup-ettevõtetele, millesse kandideerida saab http://superangel.io/alpinehouse 

Eesti