Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Õigusabi uus ajastu - Eesti tunnustatud investorid tegid investeeringu uue õigusabi platvormi arendamisse

Varajase faasi riskiinvesteeringute fond Superangel ning Eesti Õigusbüroo sõlmisid investorlepingu, mille kohaselt panustab fond õigusabi platvormi loomisesse ja välisturgudel käivitamisse. Õigusabi teenuse ostmise ja müümise protsess muutub lihtsamaks, läbipaistvamaks ning soodsamaks
Eesti Õigusbüroo on eesmärgiks võtnud õigusabiteenuse kättesaadavuse suurendamise läbi nutika lahenduse ning antud investeering annab hoogu juba alanud arendustöödele ja välisturgudele laienemisele. Tulemuseks saab olema läbipaistvam ning taskukohasem juriidiline abi inimestele ning mugav tööriist juristidele, millega on järgmisel aastal plaanis siseneda kahele-kolmele välisturule.

Eesti Õigusbüroo asutaja ja tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on suur heameel näha, et investoritele on meeskonna senised pingutused silma jäänud ning soovitakse panustada platvormi arendusse. “Õigusabi teenuse osutamine on iganenud ning meie eesmärk on seda iganenud turgu raputada suure muudatusega - see, kuidas inimesed on harjunud õigusabi saama muutub oluliselt, me viime õigusabi andmise täiesti uuele tasemele. Minu ennustus on, et 5 aasta pärast oleme globaalselt taxify mõõtu platvorm õigusabi valdkonnas,” sõnas Fjodorov.

Kui statistika järgi teenindavad advokaadi- ja õigusbürood vaid 20% elanikkonnast ehk kõige maksejõulisemat osa, siis Eesti Õigusbüroo on valinud turuosa, kus vajadus õigusabi järele on kõige suurem – ligi 80%.

Superangeli asutaja ja juhtivpartner Rain Rannu peab Eesti Õigusbüroo plaane ambitsioonikaks ning näeb uues platvormis suurt potentsiaali. “Meile meeldib Eesti Õigusbüroo meeskond, nende tugev valdkonna tundmine ja ambitsioon Eestist välja murda. Nad on loomas midagi, mis on paljudele kasulik, nad on muutmas senist arusaama õigusabist. Eestis juba praeguseks saavutatud edu loob väga tugeva pinnase välisturgudele laienemiseks.”

Fjodorov lisab, et nii nagu mujal maailmas on ka Eestis suur hulk inimesi kes vajavad õigusabi, kuid ei saa seda endale lubada ning samas on palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel pole piisavalt hõivet. “Oleme loomas platvormi, mis viib mugavaimal ning soodsaimal viisil kokku need kaks gruppi - õigusabi vajajad ning juristid. Õigusabi saab olema sama lihtne nagu takso tellimine - vaja on üksnes nutiseadet ning õigusalast probleemi mida lahendada soovitakse. Tänu tugevale meeskonnale ning vajalikele abikätele oleme läbimurdele õigusnõustamise süsteemis lähemal kui kunagi varem,” lisas Fjodorov.

Lisaks taskukohasemale ning läbipaistvamale õigusabi platvormile arendab Eesti Õigusbüroo meeskond ka erinevaid nutikaid lahendusi, mis suudavad inimesi abistada tasuta. Nii näiteks loodi sepetmbris Eesti esimene robotjurist Juura, kes oskab inimesi abistada inkassode alusetute nõuete osas ning teeb seda täiesti tasuta. Juuraga saab tutvuda siin: m.me/juristaitab.ee

Eesti Õigusbüroo on 1,5 aastaga kasvanud Eesti suurimaks õigusbürooks, kellel on 13 000 klienti ning nende abistamiseks 35 juristi.

Superangel (http://superangel.io) on varajase faasi risikinvesteeringute fond, mille asutajateks ja partneriteks on edukad tehnoloogiaettevõtjad Rain Rannu, Veljo Otsason ning Marek Kiisa, kelle investeeringute hulka kuuluvad Taxify, Fortumo, Pipedrive, Veriff. Lisaks riskiinvesteeringutele pakub Superangel ka aastast “kõrgmäestiku treeningprogrammi” Alpine House varajase faasi startup-ettevõtetele, millesse kandideerida saab http://superangel.io/alpinehouse 

Eesti