Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Millega peab arvestama käenduslepingu sõlmija?

Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.

Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.  

Laenude käendamine on finantsmaailmas tavapärane praktika. Tegemist on laenuandjale lisagarantiiga juhuks, kui laenusaaja ei täida tagasimakse kohustust. Käendusleping annab laenuandjale võimaluse võlgnevus käendajalt sisse nõuda ning vastupidiselt käendajate seas levivale arusaamale ollakse väga varmad seda võimalust ka kasutama.  

Eesti Õigusbüroo jurist Janno Pervi sõnul peab iga käendaja arvestama võimalusega, et võetud kohustus tuleb täita temal endal käendajana. “Minu enda laualt on läbi käinud mitmeid juhtumeid, kus usaldus on üle olnud ratsionaalsest analüüsist ning riskide hindamisest. Arusaadavalt on see emotsionaalselt üsna raske teema - kui sõbrale või pereliikmele käendajaks ei soovi hakata, võib abivajaja solvuda ning süüdistada sind usaldamatuses. Teisest küljest julgen väita, et stsenaarium, kus ikkagi ollakse nõus käendama ning hiljem tekivad probleemid kohustuse täitmisel, on kordades hullem. Olen abistanud juristina inimesi, kellelt pank nõuab käenduslepingu alusel 70 000€ ilma, et see inimene ise oleks seda raha näinud,” sõnas Perv. 

Perv soovib kummutada veel ühe müüdi, mida käendajad usuvad. “Miskipärast arvatakse, et käendaja kallale minnakse nö viimases hädas alles siis, kui laenuvõtjalt kuidagi raha kätte ei saa. Tegelikult võtab pank sealt kust saab. See tähendab, et kui laenuvõtjal on finantsiliselt keeruline olukord, siis nõutakse kohustuse täitmist käendajalt ja seda ilma pikema jututa,” lisas Perv. 

4 olulist punkti käendajale järgimiseks: 

1) arvesta, et laenu kohustus võidakse sisse nõuda sinult, käendus on laenuga samaväärne rahaline kohustus

2) hinda enda maksevõimet ja sea käendaja vastutuse maksimaalmääraks summa, mida oled suuteline ka reaalselt tasuma

3) tutvu hoolikalt laenuandja poolt ettevalmistatud käenduslepinguga ning palu laenuandjal selgitada kõikvõimalikke nüansse, mis selle lepingu puhul üheselt mõistetavad või arusaadavad ei ole

4) kui tekivad kahtlused ning ebakindlus võetava kohustuse ees, pöördu juristi poole. 

Eesti Õigusbüroo on kahe aasta jooksul abistanud 17 000 inimest ning kõige sagedasem põhjus juristi jutule tulemiseks on just võlgnevused.

Eesti