Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.


Mees realiseeris ühisvara poole aasta jooksul pärast lahutust

Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.
Pärast abielu lahutamist kolis naine pere ühisest kodust koos ühiste lastega üüripinnale. Abielu küll lahutati, kuid jagamata jäi poolte abielu jooksul soetatud ühisvara, mida otsustati jagada hiljem. Jagamata jäi hoonestatud kinnistu koos kasvava metsaga, kaks sõiduautot, traktor ning suurem osa vallasvarast.

Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ja elamu on muudetud elamiskõlbmatuks: elamult oli eemaldatud ja ära viidud kõik aknad, välisuks ning siseuksed, hüdrofoor, suures ulatuses elektrijuhtmestik, pliit ning köögimööbel koos valamu ja segistiga ning wc pott. Saunast oli eemaldatud ja ära viidud sauna lava, osaliselt laudis, keris, dušisegisti, laminaatparkett ning suurem osa elamu siseviimistluses kasutatud laudisest. Hoovipeal seisnud kuurist oli järgi üksnes vundament, olgugi, et ehitusluba hoone lammutamiseks ei olnud. Lisaks oli mees katkestanud elektriliitumise ja veeühenduse.

Kuna elamule ei ole väljastatud ehitusteatist ümberehitamiseks ega taotletud ehitusluba elamu lammutamiseks, on mees kirjeldatud toimingud teostanud omavoliliselt ja seadusevastaselt.

Ühisvaraks oli ka kasvav mets suurusega 2,6 ha ning ka selle oli mees loetud kuud pärst lahutust jõudnud lageraie korras maha võtta. Sama ajaga võõrandas mees kolmandatele isikutele samuti ühisvarana registreeritud kaks sõiduautot ning traktori. Metsa osas pöördus naine süüteo teatega ka politsei poole, kuid politsei asus seisukohale, et tegemist on tsiviilvaidlusega ning nemad aidata ei saa.

Eesti Õigsubüroo jurist Merike Roosileht peab taolist käitumist erakordseks ning soovitab sellise lahenduse hirmus ühisvara jagada hiljemalt koos lahutusega. “Olen juristina töötanud 16 aastat ning lahendanud erinevaid lahutusega seotud vaidlusi, kuid midagi sellist ei ole ma veel näinud - mees on ühisvara jagamise kartuses realiseerinud sisuliselt kogu võimaliku olemasoleva vara. Minu selge soovitus juristina on varalahususe peale mõelda juba abielu ajal - üheltpoolt maandab see riske ning teisalt on pärast võimalikku lahutust oluliselt lihtsam asju ajada ning jagada. Kui lahutatakse siiski ühisvara režiimis olles, soovitan vara jagamisega tegelema hakata koheselt pärast lahutust,” sõnas Roosileht.


Kõnealune ühisvara jagamise nõue on tänaseks antud kohtu menetleda.

 
Juristi selgitus ning kommentaar - kuidas selliseid olukordi vältida?


Tasub teada, et kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. See tähendab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt.  

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ühisvarasse kuuluvad seega eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, muuhulgas ka omandamisõigused.

Kui üks abikaasa ei osale ühisvara korrapärases majandamises piisava põhjuseta ja on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda ning seetõttu on oluliselt ohustatud teise abikaasa õigused, võib abikaasa nõuda kohtu kaudu varaühisuse lõpetamist. Samuti võib varaühisuse lõpetamist nõuda ka juhul, kui abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust. Kui varaühisus on lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja Notarite Kojale vastava kande tegemiseks abieluvararegistris. Varaühisuse varasuhte lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus.

Ühisvaraga seotud vaidlusi aitab vältida abieluvaralepingu sõlmimine. Abieluvaralepingut võib sõlmida kas juba abielu sõlmides või hiljem, kui lõpetatakse varaühisus. Abieluvaralepingu sõlmimine eeldab mõlema abikaasa nõusolekut ning pärast sõlmimist kehtib varasuhtena varalahusus. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus.
Eesti