Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.


Mees realiseeris ühisvara poole aasta jooksul pärast lahutust

Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.
Pärast abielu lahutamist kolis naine pere ühisest kodust koos ühiste lastega üüripinnale. Abielu küll lahutati, kuid jagamata jäi poolte abielu jooksul soetatud ühisvara, mida otsustati jagada hiljem. Jagamata jäi hoonestatud kinnistu koos kasvava metsaga, kaks sõiduautot, traktor ning suurem osa vallasvarast.

Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ja elamu on muudetud elamiskõlbmatuks: elamult oli eemaldatud ja ära viidud kõik aknad, välisuks ning siseuksed, hüdrofoor, suures ulatuses elektrijuhtmestik, pliit ning köögimööbel koos valamu ja segistiga ning wc pott. Saunast oli eemaldatud ja ära viidud sauna lava, osaliselt laudis, keris, dušisegisti, laminaatparkett ning suurem osa elamu siseviimistluses kasutatud laudisest. Hoovipeal seisnud kuurist oli järgi üksnes vundament, olgugi, et ehitusluba hoone lammutamiseks ei olnud. Lisaks oli mees katkestanud elektriliitumise ja veeühenduse.

Kuna elamule ei ole väljastatud ehitusteatist ümberehitamiseks ega taotletud ehitusluba elamu lammutamiseks, on mees kirjeldatud toimingud teostanud omavoliliselt ja seadusevastaselt.

Ühisvaraks oli ka kasvav mets suurusega 2,6 ha ning ka selle oli mees loetud kuud pärst lahutust jõudnud lageraie korras maha võtta. Sama ajaga võõrandas mees kolmandatele isikutele samuti ühisvarana registreeritud kaks sõiduautot ning traktori. Metsa osas pöördus naine süüteo teatega ka politsei poole, kuid politsei asus seisukohale, et tegemist on tsiviilvaidlusega ning nemad aidata ei saa.

Eesti Õigsubüroo jurist Merike Roosileht peab taolist käitumist erakordseks ning soovitab sellise lahenduse hirmus ühisvara jagada hiljemalt koos lahutusega. “Olen juristina töötanud 16 aastat ning lahendanud erinevaid lahutusega seotud vaidlusi, kuid midagi sellist ei ole ma veel näinud - mees on ühisvara jagamise kartuses realiseerinud sisuliselt kogu võimaliku olemasoleva vara. Minu selge soovitus juristina on varalahususe peale mõelda juba abielu ajal - üheltpoolt maandab see riske ning teisalt on pärast võimalikku lahutust oluliselt lihtsam asju ajada ning jagada. Kui lahutatakse siiski ühisvara režiimis olles, soovitan vara jagamisega tegelema hakata koheselt pärast lahutust,” sõnas Roosileht.


Kõnealune ühisvara jagamise nõue on tänaseks antud kohtu menetleda.

 
Juristi selgitus ning kommentaar - kuidas selliseid olukordi vältida?


Tasub teada, et kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. See tähendab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt.  

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ühisvarasse kuuluvad seega eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, muuhulgas ka omandamisõigused.

Kui üks abikaasa ei osale ühisvara korrapärases majandamises piisava põhjuseta ja on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda ning seetõttu on oluliselt ohustatud teise abikaasa õigused, võib abikaasa nõuda kohtu kaudu varaühisuse lõpetamist. Samuti võib varaühisuse lõpetamist nõuda ka juhul, kui abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust. Kui varaühisus on lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja Notarite Kojale vastava kande tegemiseks abieluvararegistris. Varaühisuse varasuhte lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus.

Ühisvaraga seotud vaidlusi aitab vältida abieluvaralepingu sõlmimine. Abieluvaralepingut võib sõlmida kas juba abielu sõlmides või hiljem, kui lõpetatakse varaühisus. Abieluvaralepingu sõlmimine eeldab mõlema abikaasa nõusolekut ning pärast sõlmimist kehtib varasuhtena varalahusus. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus.
Eesti