Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.



Viimasel ajal on taas tõusetunud lapsele elatisraha nõudmise temaatika. Kuna probleem on suur ning abivajajaid palju, ehitas Eesti Õigusbüroo meeskond roboti, kelle abiga saab lihtsalt ning tasuta elatise hagi koostada.



Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.



Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.




Eesti Õigusbüroosse tuli õigusabi saama inimene, kes kaine peaga ei ole rahul enda purjus minaga ning purjus peaga ei ole rahul enda kaine minaga. Kuna neid kahte erinevat olekut on võimatu ühel ajal ühise lauataha saada, ei ole võimalik neid ka lepitada ning kompromisslahendust leida. Tänaseks on kohtule esitatud hagiavaldus, kus klient nõuab enda purjus mina-lt kaine mina alandamise ja maine kahjustamise eest vaevatasu 31 000 eurot.



Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.



Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Möödunud aastal abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla 10 euro. Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu.




Statistikast nähtub, et kõige rohkem vajatakse juristide abi perekonnaõigusega seoses. Möödunud aastal pöördus Eesti Õigusbüroo poole ligi 3000 inimest, kes soovisid lahendada perekondlikke probleeme. Neist suure osa moodustavad elatise nõuded, kus lahku kolinud lapsevanemalt soovitakse lapse kasvatamiseks vajalikku finantsilist toetust. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, milliseid probleeme seoses elatisega lahendada tuleb ning kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks



Eesti Õigusbüroo jätkab tööd selle nimel, et õigusabi oleks võimalikult paljudele kättesaadav ning taskukohane. Paar kuud tagasi valmis Eesti esimene robotjurist Juura, kes oskab inimesi abistada inkassonõuete vähendamisel ning teeb seda tasuta. Möödunud nädalavahetusel aga kogunesid Eesti Õigusbüroo juristid ning IT arendajad Raudsilla puhkekeskuses, et ühises mõttekojas arendada ja täiustada õigusabi platvormi ning ühtlasi omandati robotjurist Juurale ka uus oskus - elatise hagi koostamine.


Kuidas pääseda konto arestimisest kohtutäituri poolt?

Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.
Kuigi Täitemenetluse seaduse § 131 nimetab selgelt laekumised, millele ei tohi sissenõuet pöörata, tehakse seda praktikas ikkagi. Nendeks laekumisteks on näiteks erinevad sotsiaaltoetused, riiklikud peretoetused, pension, vanemahüvitis jne. Proobleem seisneb siin selles, et kohtutäituritel puudub info laekumiste kohta, st nemad ei tea sissetuleku allikaid.

Selleks, et kohtutäitur Täitemenetluse seaduse § 131 nimetatud laekumisi ei puutuks ning miinimumpalga ulatuses vahendeid arvele jätaks, tuleb talle avaldus esitada ning tõendada sissetulekute allikad.

Eesti Õigusbüroo jurist Janno Pervi sõnul on suur enamus nö ahneid areste saanud teoks just seetõttu, et võlgnik on eiranud kohtutäituri nõuet. “Kui sissenõuet ei ole võimalik koheselt tasuda ja on oht, et arestitakse pangakonto, tuleb täiturile esitada avaldus. Avaldus tuleb esitada täituri poolt antud vabatahtliku võlgnevuse tasumise tähtaja jooksul ning tõendada Täitemenetluse seaduse § 131 loetletud sissetulekuid, mida ei ole lubatud arestida. Näiteks sobib tõendamiseks Sotsiaalkindlustusameti otsus toetuste või Töötukassa otsus töötutoetuse kohta. Reegel on, et kui täiturile ei ole avaldust esitatud toetuste mittearestimise kohta, siis täitur nendest ka midagi ei tea ning paneb aresti kogu kontole,” sõnas Perv.

Perv lisab, et täiturile tuleb esitada lisaks ka avaldus, millega palutakse jätta võlgniku pangakontole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud miinimumpalk summas 540€ ja kui on alaealisi lapsi, siis ka iga alaealise lapse kohta 1/3 miinimumpalgast ning lisada avaldusele koopiad laste ID kaartidest või passidest.

Kuidas käituda aga juhul, kui pangakontolt on juba arestitud ettenähtust suurem summa?

Ka sellisel juhul aitab üksnes kiire reageerimine - kohtutäituril on ettenähtust suurem summa võimalik tagastada üksnes kolme tööpäeva jooksul teiepoolse põhjendatud avalduse alusel, kuna kohtutäitur hoiab arestitud raha enda arvel üksnes kolm tööpäeva ning seejärel kannab selle võla sissenõudjatele edasi.

Üldjuhul peab võlgniku arvel arestivabaks jääma alampalga suurune summa, kuid mis saab juhul, kui inimese sissetulek jääb alla alampalga määrale, mis on 540?

Kui inimene teenib alampalka või alla selle, tuleb tema palgast lahutada arvestuslik elatusmiinimum (hetkel 215,44€) ning alles jäänud summast 20% on maksimum, mille kohtutäitur võib arestida.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.
Eesti