Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.


Kuidas pääseda konto arestimisest kohtutäituri poolt?

Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.
Kuigi Täitemenetluse seaduse § 131 nimetab selgelt laekumised, millele ei tohi sissenõuet pöörata, tehakse seda praktikas ikkagi. Nendeks laekumisteks on näiteks erinevad sotsiaaltoetused, riiklikud peretoetused, pension, vanemahüvitis jne. Proobleem seisneb siin selles, et kohtutäituritel puudub info laekumiste kohta, st nemad ei tea sissetuleku allikaid.

Selleks, et kohtutäitur Täitemenetluse seaduse § 131 nimetatud laekumisi ei puutuks ning miinimumpalga ulatuses vahendeid arvele jätaks, tuleb talle avaldus esitada ning tõendada sissetulekute allikad.

Eesti Õigusbüroo jurist Janno Pervi sõnul on suur enamus nö ahneid areste saanud teoks just seetõttu, et võlgnik on eiranud kohtutäituri nõuet. “Kui sissenõuet ei ole võimalik koheselt tasuda ja on oht, et arestitakse pangakonto, tuleb täiturile esitada avaldus. Avaldus tuleb esitada täituri poolt antud vabatahtliku võlgnevuse tasumise tähtaja jooksul ning tõendada Täitemenetluse seaduse § 131 loetletud sissetulekuid, mida ei ole lubatud arestida. Näiteks sobib tõendamiseks Sotsiaalkindlustusameti otsus toetuste või Töötukassa otsus töötutoetuse kohta. Reegel on, et kui täiturile ei ole avaldust esitatud toetuste mittearestimise kohta, siis täitur nendest ka midagi ei tea ning paneb aresti kogu kontole,” sõnas Perv.

Perv lisab, et täiturile tuleb esitada lisaks ka avaldus, millega palutakse jätta võlgniku pangakontole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud miinimumpalk summas 540€ ja kui on alaealisi lapsi, siis ka iga alaealise lapse kohta 1/3 miinimumpalgast ning lisada avaldusele koopiad laste ID kaartidest või passidest.

Kuidas käituda aga juhul, kui pangakontolt on juba arestitud ettenähtust suurem summa?

Ka sellisel juhul aitab üksnes kiire reageerimine - kohtutäituril on ettenähtust suurem summa võimalik tagastada üksnes kolme tööpäeva jooksul teiepoolse põhjendatud avalduse alusel, kuna kohtutäitur hoiab arestitud raha enda arvel üksnes kolm tööpäeva ning seejärel kannab selle võla sissenõudjatele edasi.

Üldjuhul peab võlgniku arvel arestivabaks jääma alampalga suurune summa, kuid mis saab juhul, kui inimese sissetulek jääb alla alampalga määrale, mis on 540?

Kui inimene teenib alampalka või alla selle, tuleb tema palgast lahutada arvestuslik elatusmiinimum (hetkel 215,44€) ning alles jäänud summast 20% on maksimum, mille kohtutäitur võib arestida.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.
Eesti