Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Kuidas pääseda konto arestimisest kohtutäituri poolt?

Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.
Kuigi Täitemenetluse seaduse § 131 nimetab selgelt laekumised, millele ei tohi sissenõuet pöörata, tehakse seda praktikas ikkagi. Nendeks laekumisteks on näiteks erinevad sotsiaaltoetused, riiklikud peretoetused, pension, vanemahüvitis jne. Proobleem seisneb siin selles, et kohtutäituritel puudub info laekumiste kohta, st nemad ei tea sissetuleku allikaid.

Selleks, et kohtutäitur Täitemenetluse seaduse § 131 nimetatud laekumisi ei puutuks ning miinimumpalga ulatuses vahendeid arvele jätaks, tuleb talle avaldus esitada ning tõendada sissetulekute allikad.

Eesti Õigusbüroo jurist Janno Pervi sõnul on suur enamus nö ahneid areste saanud teoks just seetõttu, et võlgnik on eiranud kohtutäituri nõuet. “Kui sissenõuet ei ole võimalik koheselt tasuda ja on oht, et arestitakse pangakonto, tuleb täiturile esitada avaldus. Avaldus tuleb esitada täituri poolt antud vabatahtliku võlgnevuse tasumise tähtaja jooksul ning tõendada Täitemenetluse seaduse § 131 loetletud sissetulekuid, mida ei ole lubatud arestida. Näiteks sobib tõendamiseks Sotsiaalkindlustusameti otsus toetuste või Töötukassa otsus töötutoetuse kohta. Reegel on, et kui täiturile ei ole avaldust esitatud toetuste mittearestimise kohta, siis täitur nendest ka midagi ei tea ning paneb aresti kogu kontole,” sõnas Perv.

Perv lisab, et täiturile tuleb esitada lisaks ka avaldus, millega palutakse jätta võlgniku pangakontole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud miinimumpalk summas 540€ ja kui on alaealisi lapsi, siis ka iga alaealise lapse kohta 1/3 miinimumpalgast ning lisada avaldusele koopiad laste ID kaartidest või passidest.

Kuidas käituda aga juhul, kui pangakontolt on juba arestitud ettenähtust suurem summa?

Ka sellisel juhul aitab üksnes kiire reageerimine - kohtutäituril on ettenähtust suurem summa võimalik tagastada üksnes kolme tööpäeva jooksul teiepoolse põhjendatud avalduse alusel, kuna kohtutäitur hoiab arestitud raha enda arvel üksnes kolm tööpäeva ning seejärel kannab selle võla sissenõudjatele edasi.

Üldjuhul peab võlgniku arvel arestivabaks jääma alampalga suurune summa, kuid mis saab juhul, kui inimese sissetulek jääb alla alampalga määrale, mis on 540?

Kui inimene teenib alampalka või alla selle, tuleb tema palgast lahutada arvestuslik elatusmiinimum (hetkel 215,44€) ning alles jäänud summast 20% on maksimum, mille kohtutäitur võib arestida.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.
Eesti