Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Kohtutäitur jätab viit last kasvatavale isale pangaarvele 270 eurot kuus

Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.
Esimese lapse eest, keda mees nägi viimati lapse esimestel elukuudel 12 aastat tagasi, hakati elatist nõudma 8 aastat tagasi. Kuna mees ei olnud ametlikult tööl käinud, ei saanud siiani kohtutäitur võlgnevust kinni pidada. Nüüd on aga mees leidnud ametliku püsiva sissetuleku korraliku töökoha näol ja justkui liigub kõik paremuse suunas, kuid kohtutäiturid muudavad ametlikult tööl käimise võimatuks, kuna arvele jäetakse kuus üksnes 270 eurot.

Elatisvõlgnevust eristatakse sissenõudmise mõttes teistest võlgnevustest, kus iga lapse eest peab kohtutäitur võlgniku arveldusarvele jätma 180€ lisaraha. Ehk siis, näiteks kui mees oleks võlgu pangale, siis kohtutäitur peab viie ülalpeetava pealt mehe arvele jätma vähemalt 1115€ kuus, kuid elatisvõlglaselt võib kohtutäitur kinni pidada maksimaalse lubatud summa, ehk arvele peab jääma üksnes pool alampalgast summas 270€.

Eesti Õigusbüroo jurist Morris Laanemäe sõnul on tegemist üsna kurva olukorraga, kus üheltpoolt on elatise nõue arusaadav ning seda tuleb tasuda, kuid samal ajal saavad ju kõik inimlikult aru, et 270 euroga kuus ei elata viite last. “Juriidiliselt on kõik õige - kohtutäitur võibki selliselt toimetada ja arvele jätta üksnes pool palga alammäärast. Samas tuleb siin hinnata ka reaalset olukorda - viie alaealise lapsega pere ei saa sellise summaga kuus hakkama, see on fakt. Lisaks on tekkinud olukord, kus perepea on küll väga õnnelik ametliku töökoha üle, kuid kuna töötasust jääb talle kätte üksnes 270 eurot, ei saa ta endale ametlikku töökohta puhtalt hakkama saamise kohapealt lubada. Kui ta läheb taaskord nö haltuurat tegema, siis jäävad riigil maksud saamata ning ka kohtutäitur ei saaks sellisel juhul nõudeid kusagilt kinni pidada. Siin oleks mõistlik saavutada kokkulepe, kus mees saab jätkata ametlikul tööpostil ning pangaarvele jääb laste kasvatamiseks vajalik summa. Püüame omaltpoolt seda perekonda aidata ning leida lahenduse, mis lubab inimväärset elu ning hakkamasaamist,” lisas Laanemäe.

Eesti Õigusbüroo juristid on tänavu abistanud 9600 inimest, neist 3800 on juristi abi vajanud just perekonnaõigusega seoses, enamjaolt on tegemist olnud elatise nõuetega. Kokku on Eesti Õigusbüroost 2,5 aasta jooksul abi saanud 23 000 inimest.

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele õigusabi riigi finantseerimisel. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.
Eesti