Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Juristi soovitused vägivaldses suhtes olijatele

Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.
8000 perekonnaõigusega seotud juhtumit on väga suur number arvestades, et kokku on 2,5 aasta jooksul Eesti Õigusbüroo juristid abistanud inimesi pea 22 000 korral. Eriti murelikuks teeb aga tõik, et juristide sõnul koguni kolmandikul laste hooldusõiguse ning elatise küsimuste juhtudest on vanemate kooselu lõppemise põhjuseks vägivaldne suhe.

Eesti Õigusbüroo juristi Anu Baumi sõnul tunnevad perevägivalla ohvrid end üksinda ega julge probleemist rääkida, veel vähem julgevad nad vigastuste tekkides arsti juurde minna. “Vägivallatseja eesmärgiks on ohvri endale allutamine nii vaimselt kui füüsiliselt, sageli tehakse seda läbi ohvri enesehinnangu hävitamise. On väga oluline, et ohver mõistaks sellest ringist väljumise valemit - see on rääkimine ja teiste inimeste kaasamine, sest üksinda ei suudeta seda üldjuhul teha. Tihti ollakse vägivallatsejast sõltuv nii finantsiliselt kui ka muudes küsimustes, sageli on koos ohvriga kannatajaks aga ka lapsed. Paraku on pea kõik perevägivalla juhtumid kestnud aastaid ning abi otsitakse alles siis, kui olukord on väljakannatamatuks muutunud ning tekivad juba raskemad vigastused,” sõnas Baum.

Baum lisab, et siinkohal on ülioluline lähedaste toetus ning targutamine stiilis “ise oled süüdi” siin ei aita, selline suhtumine suunab ohvri tagasi vägivalda kannatama. “Minu selge soovitus on võimalikult kiiresti kellegagi nõu pidada ning murest rääkida kasvõi võõrale, kui lähedastele ei julge. Samuti soovitan pöörduda vigastuste fikseerimiseks arsti juurde, isegi, kui seda tõestusmaterjali kohe kasutada ei soovita, siis tulevikus võivad need fikseerimised määravaks saada näiteks laste hooldusõiguse teemal.”

Baumi sõnul tuleb tunnistada, et meil on palju katkiseid peresid ning millegipärast tunduvad need numbrid ajas kasvavat - kui aegu tagasi oli pigem erand, et vanemad lahutasid, siis täna on vastupidi ning pikad suhted ning abielud on pigem erand.

Olenevalt juhtumist on erinevaid asutusi, kelle poole perevägivalla puhul abi saamiseks pöörduda:

1.       Otsese ohu korral endale või lastele – hädaabinumber 112
2.       Ohvriabi telefon – 116 006
3.       Lasteabi telefon – 116 111
4.       Naiste tugikeskused - https://abiksohvrile.just.ee/et/mis-juhtus/perev%C3%A4givald/naiste-tugikeskused


Eesti Õigusbüroo juristid saavad aidata vägivaldsest suhtest väljumisel õiguslike probleemidega seonduvalt:

-         Lahutuse ja vara jagamisega seotud küsimused
-         Laste hooldusõiguse ja elatiste küsimused
-         Vägivallatseja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks

PS! Saadame peagi ka Anu Baumi pikema kommentaari samal teemal.

Eesti