Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Juristi kommentaar reklaamiseaduse muutmise eelnõule, kus soovitakse tühistada kiirlaenude reklaamile seatud piirangud

Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 

Avaldame siinkohal Eesti Õigusbüroo juristi Merike Roosilehe kommentaari ERR-i uudises kajastatule.

Olen juristina seisukohal, et lausa lubamatu on kaotada tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud, mis on kehtestatud eelkõige tarbijate kaitseks selleks, et inimesed ei saaks võtta kiirlaenu kergekäeliselt ja ei satuks seetõttu nn. laenuorjusesse. Praegu kehtivad reklaamipiirangud kehtestati eesmärgiga vähendada võlgnevuste nõiaringi sattuvate võlgnike hulka. Eesmärgiks oli, et reklaamid ei kutsuks üles vastutustundetule tarbimisele.

Minu arvates Reklaamiseaduse eelnõu kohaselt piirangute kaotamisel suureneb oht, et veelgi enam inimesi satub nn laenuorjusesse. Kindlasti peab jääma kehtima loetelu, mida reklaam peab sisaldama, sh soovitus tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga ja kindlasti krediidikulukuse määr.

Majandusministeerium leiab, et piirangu kaotamine aitab parandada kiirlaenuturul konkurentsi ja tarbija seisukohast laieneb pakutavate krediiditoodete valik.

Olen seisukohal, et just pakutavate krediiditoodete valiku laienemine suurendab veelgi enam tarbijalaenude võtmist. On väheusutav, et piirangute kaotamise korral valivad tarbijad välja pakkumiste seast soodsama pakkumise. Praktika näitab, et paljud võtavad laenu kaalutlemata otsuse alusel, sest neile on tähtis saada laenu mistahes tingimustel. Mõtlema hakatakse alles hiljem, kui tekivad makseraskused laenu tagastamisel. Minu seisukoht on, et reklaamipiirangute kaotamine toob kaasa sotsiaalabi vajavate isikute hulga suurenemise, mis juba käesoleval ajal on riigile niigi koormavaks muutunud.

Arvan, et Majandusministeerium peaks enne reklaamiseaduse eelnõu Riigikogule saatmist läbi viima põhjaliku mõjude analüüsi. Hetkel tundub, et seda pole piisavalt põhjalikult tehtud. Seaduse eelnõus tehtud muudatused kahjustavad madalama sissetulekuga ja vähem haritud isikute põhjendatud huve, sest just see isikute grupp on peamine kiirlaenu võtja, kes ei hakka hindama ega oskagi hinnata laenutooteid erinevate objektiivsete kriteeriumite alusel.

Juristidena näeme me igapäevaselt võlaorjusesse langenud inimesi, kes sellest ringist kuidagi enam välja ei saa. Kiirlaenufirmad ja inkassod on omavahel väga tihedas koostöös ning skeemid inimestelt raha kättesaamiseks on muljetavaldavad. Jah, meie võimuses on inimesi aidata alusetute nõuete, liigsuure intressi ning aegumiste osas, kuid palju on ka neid inimesi, kes juristi jutule ei tule ning tasuvad ka kõik eelpool esitatud nõuded, kuigi neid tegelikult tasuma ei pea.
Fakt on see, et juba täna on väga suur osa eestlastest võlgades, seda ei saa keegi eitada. Täna peaks olema prioriteediks hoopis inimeste olukorra parandamine ning võlglaste arvu vähendamine. Puudub küll vastav statistika, kuid tõenäoliselt viivad just võlgnevustega seotud probleemid inimesi ka enesetapu teele. See on väga karm reaalsus ning sellele tuleb otsa vaadata täie tõsidusega, mitte mõelda kiirlaenu-ettevõtete konkurentsi peale.

Heaks tõestuseks probleemi olemasolust on Eesti Õigusbüroo statistika - meil on kokku tänaseks 19 300 klienti ning nendest pea 8000 on pöördunud meie poole võlgnevustega seotud probleemidega.

Leian, et Reklaamiseaduses §-s 29 kehtestatud finantsteenuste reklaami piirangud peaksid jääma kehtima sellisel kujul nagu need on. Puudub vajadus muudatuste tegemiseks Majandusministeeriumi toodud põhjendustel.

Eesti