Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 24 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.


Juristi 9 meelespead üürnikule

Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.
Üürimise protsess algab vajadustele vastava üüripinna otsimisega. Sageli eelistatakse nö otse omanikult pakkumisi, kuna sellisel juhul ei tule tasuda maakleritasu, mis omakorda tähendab kuni ühe kuu üürisumma kokkuhoidu. Kui sobilik korter leitud, algavad läbirääkimised ning seejärel allkirjastatakse üürileping - dokument, mis on selle protsessi kõige olulisem osa.  

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul saavad üürivaidlused alguse enamjaolt kirjaliku üürilepingu puudumisest või selle koostamise puudulikkusest, samuti saab palju vaidlusi ära hoida üleandmis-vastuvõtmisakti koostamisega. “Soovitan kindlasti eluruumi üürimisel võtta üüritav eluruum vastu kahepoolse kirjaliku üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, kus fikseeritakse kahepoolselt ära üüriobjekti seisukord üleandmise ajal. Samuti tuleb aktis fikseerida vastavate mõõturite näidud - elektri, gaasi ja vee näit. See aitab tulevikus vältida vaidlusi üürniku ja üürileandja vahel, eriti mis puudutab üüriobjekti seisukorda. Tasub ära fikseerida, millised asjad annab üürileandja üürniku kasutusse ja millises seisukorras üleantavad asjad on. Kõik puudused, mida märkab üürnik üüriobjekti ja seal asuvate asjade vastuvõtmisel, tuleb hilisemate vaidluste vältimiseks aktis koheselt fikseerida,” sõnas Roosileht. 

Oluline üürnikul teada: 

1)         Leping- kindlasti sõlmida kirjalikult ja fikseerida kõik kokkulepped.
Lepingusse tuleb kirjutada üüri tasumise kuupäev, üüri tasumise viis (sularahas, ülekandega) ning üüri suurus summana.
Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel võtta üürileandjalt kinnitus üüri tasumise kohta. Kinnituse võib märkida üürniku käes olevasse üürilepingusse, kus üürileandja kinnitab oma allkirjaga kolme asja: 1) makstud 2) tasumise kuupäev 3) tasutud summa.


2)         Kõrvalkulud (tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste eest) - üürnik peab kandma üüritud asjaga seonduvaid kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.


3)         Tagatisraha – üürileandja võib tagatisraha nõuda kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, seejuures esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.


4)           Üürilepingu kestus – tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline üürileping lõppeb tähtaja möödumisel, kui pole erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.


5)         Korterelamu remondifondi ja laenumaksete tasumine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja. Isegi, kui selline kokkulepe on kirjas lepingus, on see siiski tühine ning üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tagasi juba tasutud maksed. Loe täpsemalt: https://www.juristaitab.ee/uudised/remondifond-ning-uhistu-laenumaksed-kes-peab-tasuma-kas-uurnik-voi-uurileandja-kas-juba-tasutud-maksed-saab-tagasi-nouda.


6)         Leppetrahv lepingus – kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.


7)         Läbi maakleri või otse omanikult – kui üüriobjekt on leitud läbi maakleri pakkumise ja vahendusel, on maakleril õigus nõuda üürnikult vahendustasu kuni ühe kuu üüri ulatuses. Üüripinna leidmine maakleri vahendusel on üürnikule küll kulukam, kuid tagab üürilepingu korrektsuse.


8)         Vahendustasu - üürilepingu sõlmimisel saab nõuda vahendustasu 1 kuu üüri ulatuses üksnes juhul, kui üüripinda vahendab kinnisvaramaakler. Omanikul endal ei ole õigust nõuda vahendustasu.


9)           Kulutuste hüvitamine üürnikule - kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Üüripinna parendamise korral tuleb tehtud kulutused üürileandjaga koheselt kooskõlastada ja fikseerida kirjalikult. Võib kokku leppida, et tehtud kulutused tasaaarveldatakse üürimaksetega. 

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti