Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 24 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.


Juristi 7 meelespead üürileandjale

Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.
Eesti Õigusbüroo juristid on tegelenud paljude juhtumitega, kus üürileandja ei ole saanud mitmeid kuid üüriraha ning üürnik ei ole nõus ka üüripinda vabastama. 

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul on väga oluline roll üürija tausta uurimisel, kuna ka korrektne leping ei taga õigeaegselt laekuvaid üürimakseid. “Meie kogemus näitab, et suur osa petturitest üürnikest on ka varasemalt sarnaselt käitunud ning nende nime googeldades on võimalik leida hoiatusi varasemate üürileandjate poolt. On selge, et ideaalis on üürileandja ning üürniku suhe usalduslik, kuna tihti jätab üürileandja enda vara üürniku heaperemeheliku hoole alla. Seda enam on mõistlik uurida üürniku tausta ning veenduda tema maksevõimes, soovitav on üürnikuga kohtuda ning tunnetada inimese sobivust. Kui teatav usalduslik suhe on tekkinud, siis tuleb sellegi poolest sõlmida hilisemate arusaamatuste vältimiseks ka korrektne üürileping,” sõnas Roosileht. 

Kuidas käituda, kui üürnik ei tasu üürimakseid? 

Üürileandja võib üürilepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivitanud üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval.

Mõjuval põhjusel võib üürileandja erakorraliselt nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui üürileandja kõiki asjaolusid arvestades ei saa eeldada, et üürnik lepingu täitmist jätkab.  

Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. 

Kuidas käituda, kui üürnik ei ole nõus üüripinda vabastama? 

Kui üürnik ei vabasta vabatahtlikult üüripinda, võib üürileandja nõuda asja välja üürniku ebaseaduslikust valdusest üürikomisjoni või kohtu kaudu.
Üürikomisjonile avalduse esitamine on riigilõivu vaba, kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivu seadusele.  

7 meelespead üürileandjale:

1) Leping- kindlasti sõlmida kirjalikult ja fikseerida kõik kokkulepped.
Lepingus tuleb fikseerida üüri tasumise kuupäev, üüri tasumise viis (sularahas, ülekandega) ja sagedus ning üüri suurus summana.
Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel see kahepoolselt fikseerida.

Kui üürileandja keelab näiteks lemmiklooma pidamise ja suitsetamise, tuleb see samuti lepingus kirjalikult fikseerida. Üüripind tuleb üürnikule üle anda üleandmise-vasuvõtmise akti alusel ja selles tuleb ära fikseerida asja seisund üleandmise ajal ning vastavate mõõturite näidud (vesi, elekter, gaas). 

2) Kõrvalkulud (tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste eest) - lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma üüritud asjaga seonduvaid kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Seetõttu tuleb kõik kõrvalkulud, nagu näiteks vesi, elekter, gaas, küte jne. kirjeldada kokkuleppena lepingus.  

PS! Korterelamu remondifondi ja laenumaksete tegemine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja ise. Isegi, kui selline kokkulepe on kirjas lepingus, on see siiski tühine ning üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tagasi juba tasutud maksed. Loe täpsemalt: https://www.juristaitab.ee/uudised/remondifond-ning-uhistu-laenumaksed-kes-peab-tasuma-kas-uurnik-voi-uurileandja-kas-juba-tasutud-maksed-saab-tagasi-nouda

3) Tagatisraha üürileandja võib tagatisraha nõuda kuni kolme kuu üüri ulatuses, enamjaolt küsitakse tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, seejuures esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Tagatisraha kuulub tagastamisele pärast lepingu lõppemist juhul, kui üürileandjal puuduvad nõuded üürniku suhtes.  

4) Üürilepingu kestus – tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline üürileping lõppeb tähtaja möödumisel, kui pole erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.

5) Maakleri kasutamine – Elu- või äriruumi üürileandmisel võib kasutada kinnisvaramaakleri teenust, kes eeldatavasti tunneb vajalikku seadusandlust ning vormistab vajalikud dokumendid (üürileping, üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt). 

6) Üürniku tausta uurimine – selgitage välja, kes koos üürnikuga asuvad üüripinnale elama ja millistel põhjustel. Uurige üürniku ja tema abikaasa/elukaaslase tausta ja selgitage välja nende nimed ning isikukoodid (teavitage kindlasti, et soovite nende tausta uurida). Küsige, millega tegelevad ning kus töötavad, uurige vajadusel ka nende osalusega ettevõtete tausta ning tehke päringud vastavates andmebaasides (Ametlikud Teadaanded, äriregister, krediidiinfo, google otsing ning facebook)

7) Üürilepingu lõpetamine - üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused.

Eesti