Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 24 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.


Jurist: teisaldatav kiirusmõõtesüsteem peab olema tähistatud osutusmärgiga “automaatkontroll”

Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.
Riigikogu muutis Liiklusseadust selliselt, et sõidukite sõidukiirust võib mõõta lisaks senistele statsionaarsetele kiiruskaameratele ka teisaldatavate kaameratega. Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Osutusmärkide hulka kuulub ka liiklusmärk "automaatkontroll", mis paigutatakse liikluskaamera ette.

Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paasi hinnangul ei oma täna õiguslikust aspektist tähtsust, kas kiiruskaamera on statsionaarne või teisaldatav, igal juhul peab sellele eelnema ohutusmärk “automaatkontroll”. “Liiklusseadus ei anna võimalust kiiruskaamerate valikuliseks märgistamiseks - märk on iga statsionaarse kiiruskaamera ees. Kuivõrd teisaldatavate kiiruskaamerate regulatsioon õigusaktides on täpselt sama statsionaarsete kiiruskaameratega, siis peaks ka teisaldatava kiiruskaamera ees olema liiklusmärk "automaatkontroll". Seda seisukohta ei saa ümber lükata väitega, et liiklusmärgi paigaldamine pole vajalik, sest tegemist on kiiruskaamera ajutise paiknemisega selles kohas. Teatavasti on võimalik vajadusel kasutada ka ajutisi liiklusmärke,” sõnas Paas.

Paas lisab, et Liiklusseaduse muudatuse seletuskirjas on nimetatud teisaldatavate kiiruskaamerate kasutamise eesmärgina liikluse rahustamist. “Teisaldatava kiiruskaamera ees osutusmärgi kasutamine tagab selgelt nimetatud eesmärgi saavutamise. Märgistamata kiiruskaamera eesmärk on minu hinnangul pigem trahviraha kogumine kui liikluse rahustamine,” lisas Paas.

Samas märgib jurist, et kehtivates õigusaktides ei ole automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise kohustuslikkus ühemõtteliselt ja sõnaselget sätestatud, mistõttu lõpliku vastuse kõnealusele küsimusele annab siiski kohtupraktika.


Kasutatud õigusaktid, selgitus ning juristi kokkuvõtlik arvamus: 

1.     Seletuskiri liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 

… Kuigi LS § 199 lõike 1 punkti kohaselt võib liiklusjärelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga, sätestavad sama paragrahvi lõiked 2–5 automaatse liiklusjärelevalve süsteemi (ehk kiiruskaamerate regulatsiooni) puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid. Täna on see nii eelkõige sellepärast, et kiiruskaamerate süsteem ja seda puudutavad sätted loodi, arvestades tollaseid tehnoloogilisi vahendeid. Praegu on aga võimalus liidestada teisaldatavad kiiruskaamerad juba olemasoleva statsionaarsete kiiruskaamerate süsteemiga. …  

2.     Liiklusseadus 

§ 199. Liiklusjärelevalve teostamise meetodid

(1)   Liiklusjärelevalvet võib teostada:

4) teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga; 

3.     Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele 

§ 14. Üldsätted

 (1) Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. 

§ 15. Osutusmärgid ja nende tähendused

29) märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele; 

4.     Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele  

§ 2. Automaatne kiirusmõõtesüsteem ja salvestis

 (1) Automaatne kiirusmõõtesüsteem on statiivile, seisvasse sõidukisse või mõõtekabiini paigaldatud mõõtesüsteem, mis koosneb kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja vajalikest lisaseadmetest ning mis on ette nähtud sõidukiiruse mõõtmiseks ning lubatud sõidukiiruse ületamise andmete dokumenteerimiseks ja salvestamiseks.

 (2) Salvestis on automaatse kiirusmõõtesüsteemi salvestatud andmed lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumi kohta.

 (3) Automaatne kiirusmõõtesüsteem võib salvestise automaatselt edastada töötlemiseks seaduse alusel loodud andmekogusse. Salvestise edastamisel peab see olema kaitstud kolmandate isikute eest. 

§ 3. Sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded 

 (2) Automaatne kiirusmõõtesüsteem peab sõidukiiruse mõõtmiseks olema nõuetekohaselt paigaldatud ja seadistatud. Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulgas mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõuete järgimise tagab mõõtesüsteemi valdaja. 

Ükski viidatud õigusaktidest ei sätesta ühemõtteliselt, et statsionaarne ja/või teisaldatav automaatne kiirusmõõtesüsteem peaks olema tähistatud liiklusmärgiga 559a või 559b „automaatkontroll“. Samas on seadusandluses liiklusmärke 559a ja 559b käsitletud osutusmärkidena – osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest (Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 14).  

Ülalmärgitud õigusaktidest ei tulene ühtki õigusliku regulatsiooni erinevust senise statsionaarse ja uue teisaldatava kiirusmõõtesüsteemi vahel peale asjaolu, et viimaseid on võimalik teisaldada. 

Juristi kokkuvõttev arvamus: 

Teisaldatav kiirusmõõtesüsteem peab olema tähistatud osutusmärgiga „automaatkontroll“. 

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti