Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 24 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.


Jurist soovitab kinkelepingu asemel testamenti kasutada

Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.
Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kinnisvara kinkimiseks kas peresiseselt või siis tuttavatele, kusjuures kinkijale jääb isiklik kasutusõigus kinkeobjekti kasutamiseks kuni oma maise teekonna lõpuni üksnes juhul, kui selles on kinkelepingus notariaalselt kokku lepitud. Viimasel ajal on kinkelepingus hakatud sätestama ka hoolduskohustust, mis tähendab seda, et kinke saajal on teatud kohustused kinkija ees, näiteks toidu ostmine, ravikulude katmine ning kinkija transportimine.

Eesti Õigusbüroo jurist Kristel Kangilaski sõnul annab võlaõigusseadus teatud tingimustel võimaluse kinkelepingust taganemiseks, kuid praktikas on kinkelepingust taganemine väga keeruline. “Inimsuhted muutuvad seda keerulisemaks, mida suurem hulk raha või vara on kaalul. Kinkelepingu puhul eeldatakse üldjuhul, et kinke saaja hoolitseb kinke tegija eest ning suhted püsivad head. Paraku oleme juristidena näinud palju olukordi, kus kinkija ja kinke saaja omavaheline läbisaamine on peale kinkelepingu tegemist muutunud ning sellega koos on kinkijal tekkinud soov kinkelepingust taganeda. Ent kui kinkeleping on sõlmitud ja omaniku ülemineku kanne kinnistusraamatus tehtud, siis lepingust taganeda on väga keeruline,” sõnas Kangilaski.

Kangilaski soovitab kinkelepingu asemel kaaluda testamendi tegemist, kuna seda on võimalik muuta kasvõi kümme korda päevas. “Testament on olemuslikult väga sarnane kinkelepinguga - inimene saab otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta oma vara jätab. Oluline erinevus nende kahe tehingu vahel on just võimalus tehingust taganemiseks - kinkelepingust taganeda on keeruline ning kulukas, seevastu testamenti saab muuta igal hetkel ning see asjaolu peaks ka testamendi saajaid motiveerima häid suhteid hoidma ning kokkulepitust kinni pidama,” lisas Kangilaski.

Kinkeleping on Võlaõigusseaduse § 259 kohaselt leping, milles kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkida võib nii vallasvara, kinnisvara, kui ka õigusi, ent kõige sagedamini kingitakse kinnisvara. Sisuliselt on tegemist ühepoolse tehinguga.

Miks on kinkelepingust raske taganeda?

Kõige suuremaks takistuseks on asjaolu, et kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed kui formaalsed eeldused. Formaalsed eeldused kinkelepingust taganemise korral tähendavad seda, et jälgida tuleb kinkelepingust taganemise tähtaega ning kinkelepingust taganemiseks peab kinkija tegema taganemisavalduse. Materiaalse eeldusena peab esinema alus kinkelepingust taganemiseks. Seda, et kinkelepingust taganemise eeldused on täidetud, peab tõendama kinkija, mis võib praktikas osutuda keeruliseks ning sageli ka võimatuks.

Millise seaduse alusel ning millistel tingimustel on võimalik kinkelepingust taganeda?

Kui kinkeleping on täidetud, võib vastavalt VÕS § 268 kohaselt kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel:  
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Lisaks tuleb arvestada, et VÕS § 270 lg 1 alusel kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

HUGO OÜ kaubamärk Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele õigusabi riigi finantseerimisel. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti