Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Jurist selgitab varjatud puuduste olemust - millal on õigus kaup tagastada ning kuidas seda teha?

Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.

Lepinguõigus sätestab, et müügilepingus kokkulepitud asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1) ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 218 lg 1).  

Võlaõigusseaduse § 101 sätestab tegevuste järjekorra, kuidas varjatud vea ilmnedes toimida.  

Kui müüja on kohustust rikkunud ja müünud müügilepingule mittevastava kauba või eseme, on ostjal õigus nõuda muuhulgas kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Samuti on ostjal müügilepingu rikkumise korral õigus nõuda hinna alandamist.  

Kui soetatud kaubal on ilmenenud varjatud puudus, tuleb ostjal ühendust võtta müüjaga ning teavitada teda asjaoludest. Sageli kirjutatakse müügilepingusse sisse klausel, et lepingupooltel puuduvad pretensioonid toote osas, kuid see ei oma õiguslikku tähendust varjatud puudusega eseme üleandmise juures.  

Soetatud toote saab varjatud puuduste ilmnemisel müüjale tagastada pärast lepingust taganemist ning müüja peab ostjale tagastama tasutud ostusumma.  

Millistele kaupadele laieneb varjatud puuduste eest kaitsev seadusandlus?  

Varjatud puudustega seotud regulatsioon kehtib enamuste kaupade puhul, olgu selleks siis elektroonika, sõiduauto või kinnisvara. Varjatud puudustest tuleb teada anda mõistliku aja jooksul alates puuduste avastamisest ning eksperthinnangu saamisest. Mõningatel juhtudel võib varjatud puudus ilmneda ka näiteks aasta või paari jooksul.  

Eesti Õigusbüroo jurist Raivo Kiisa sõnul on väga oluline korrektne ostu-müügi leping, kus on kirjas ka eseme tuvastatud puudused. “Loomulikult on hea öelda, et vaadake kaup enne ostutehingu sooritamist kriitilise pilguga üle ja veenduge selle eesmärgipärases toimises, kuid ega tavainimene ei ole ekspert ning näiteks auto mootori sisse keegi ei näe, isegi ekspert mitte. Seetõttu ongi antud seadusandja poolt teatud tingimustel ja eeldustel võimalus varjatud puuduste korral tehing nö tagasi pöörata. Vallasvara müügitehingu puhul soovitan kindlasti pöörata tähelepanu lepingutingimustele ja kokkulepetele lepingus. Lisaks soovitan soojalt tehinguks ettevalmistatud leping lasta üle vaadata ka juristil, kuna leping on alus hilisemate pretensioonide esitamiseks,” sõnas Kiisk.  

Kiisk lisab, et inimesed ei oska sageli eristada mõisteid garantii ja pretensioon. “Garantii antakse tavaliselt uuele kaubale või esemele, näiteks müügisalongist ostetud uuele autole. Pretensiooni aga kasutatakse just kõnealuse varjatud puuduse puhul ning tegemist on olukorraga, kus müüja varjas eseme üleandmise hetkel mõnda esemega seotud puudust tehingu toimumise ning kasu saamise nimel. Nagu juba eelpool mainitud, siis kõige olulisem on korrektne leping, ostu hetkel tutvuge põhjalikult lepingusse kirjapanduga ning kontrollige kindlasti reaalse müüja vastavust lepingus toodud isikuga.  

Eesti Õigusbüroo poole pöördus hiljuti inimene, kes oli sõiduki ostnud Tallinnast ning Tartusse koju sõites lakkas auto mootor töötamast. Kuna ostu-müügi leping ei olnud sõlmitud omanikuga ning lepingus puudusid ka õiged kontaktandmed, ei saadud enam müüjaga ühendust. Lisaks avastas ostja mõned päevad hiljem, et omanik on sõiduki registrist kustutanud ning uuel omanikul ei olnud enam võimalik sõidukit kasutada. Kuna sõlmitud leping oli puudulikult koostatud ja omaniku andmed ei vastanud tegelikkusele, ei saanud inimest ka jurist abistada ning sõiduk muutus registrist eemaldamise järel kasutuks rauaks.  

Mis aja jooksul saab varjatud puudusega tehingut tagasi pöörata? 

Lepinguõigus sätestab selleks mõistliku aja, konkreetsemalt öeldud ei ole. Seega peab nõudja tõendama varjatud puuduse ilmnemise ja tegelema sellega esimesel võimalusel, et kaup ei saaks lisakahjustusi edasise kasutamise tõttu. 

Millele tähepanu pöörata sõidukit ostes?

1) Kõige olulisem on korrektne müügileping, kus on välja toodud ka eseme vead. Sõiduki puhul näiteks mõra klaasis, mõni näidik ei tööta jne;

2) Pöörduge eseme tehingueelseks ülevaatamiseks spetsialisti poole. Müügieelset lepingutingimustele vastavuse kontrolli teostavad näiteks ülevaatuspunktid, margiesindused ning erinevad remondi ja hooldustöökojad;

3) Kasutage internetis sõiduki ajalooga tutvumiseks loodud võimalusi. Oluline on iga infokild, näiteks ülevaatuste korrapärasus, läbisõit, liikluskahjud ja kõik muud nüansid, mis võivad mõjutada eseme tehnilist seisukorda ja olla vihjeks mõnele võimalikule varjatud puudusele;

4) Internetti tasub kasutada ka müüja tasuta uurimiseks, kuna tänapäeval kirjutatakse sageli ebameeldivatest kogemustest ning tuuakse välja ka müüja või vahendaja nimi.  

Kuidas käituda, kui soetatud kaubal ilmnevad mõistliku aja jooksul kasutamist piiravad puudused? 

1) Kõigepealt võtke ühendust müüjaga. Hilisemate vaidluste vältimiseks on oluline, et suudate tõendada kontakti ja infovahetust müüjaga, mistõttu on mõistlik ühendust võtta taasesitlemist võimaldavas vormis, näiteks meili või sõnumi teel, samuti võib suhelda läbi sotsiaalmeedia;

2) Pöörduge oma ala spetsialisti poole, kes on pädev andma eskperthinnangu tekkinud olukorrale ning kirjeldama puuduseid. Hilisemate vaidluste vältimiseks vormistage puudus eksperthinnanguna.


Eesti