93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 20 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.


Jurist: elatise maksmisest hoidutakse kõrvale ähvarduste, vägivalla ning manipulatsioonidega

Statistikast nähtub, et kõige rohkem vajatakse juristide abi perekonnaõigusega seoses. Möödunud aastal pöördus Eesti Õigusbüroo poole ligi 3000 inimest, kes soovisid lahendada perekondlikke probleeme. Neist suure osa moodustavad elatise nõuded, kus lahku kolinud lapsevanemalt soovitakse lapse kasvatamiseks vajalikku finantsilist toetust. Eesti Õigusbüroo jurist selgitab, milliseid probleeme seoses elatisega lahendada tuleb ning kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks
Eesti Õigusbüroo abistas möödunud aastal 8600 inimest, kellest ligi 3000 soovisid abi just perekonnaõigusega seoses. Juristide sõnul on just elatise ja hooldusõiguse teemad väga keerulised ning emotsionaalsed, kuna tegemist on lapse heaoluga.

Eesti Õigusbüroo juristi Angela Jürgensoni sõnul saadakse ideaalses maailmas laste kasvatamisega hakkama juristide ning kohtu sekkumiseta, kuid paraku ei ela me ideaalses maailmas ning laps peab sageli toimetuleku eest võitlema. “Elatist nõuab laps, mitte lapsevanem - lapsevanem lihtsalt esindab last. Tihti arvatakse ekslikult, et isad on need kõige suuremad vingerdajad ja elatise maksmisest kõrvale hiilijad, kuid meie praktika seda ei kinnita - paljudel juhtudel on lapsed ka isa kasvatada jäänud ning sellisel juhul tuleb lahus elaval emal lapsele elatist tasuda,” lisas Jürgenson.

Jürgensoni sõnul loobuvad paraku paljud lapsevanemad elatise nõudmisest, kuna lahku kolinud lapsevanem on võtnud manipuleeriva hoiaku ning püüab takistada kohtusse pöördumist ähvarduste ning vägivallaga. “Minu selge soovitus on manipulatsiooniga mitte kaasa minna ning ävardustest hoolimata võidelda lapsele välja talle ette nähtud elatis. Praktika näitab, et pärast kohtu otsust olukord rahuneb ning lahus elava vanemapoolne survestamine lakkab.”

Peamised ettekäänded elatise maksmisest kõrvale hiilimiseks:

1)       Elatist ei kasutata lapse hüvanguks

2)       Last kasvatava vanema põhjendused ja tõendid lapse kulude kohta on ülepaisutatud ega vasta reaalsusele

3)       Lahus elava vanema sissetulek ei võimalda miinimummääras elatise maksmist

4)       Last kavataval vanemal on uus elukaaslane ning pere teenistus piisav laste ülalpidamiseks

5)       Lahus elava vanema tervis on halb ning seetõttu ei suuda ka lapsele elatist maksta.

Üheks põhjuseks elatise nõuet lapse nimel mitte esitada on eksiarvamus, et kui laps ei nõua endale lahus elavalt vanemalt elatist, siis ei pea laps tulevikus sellist vanemat ka hooldekodu eest tasumisel abistama. Tegelikult on just vastupidi ning õigem on elatist nõuda, kuna siis on hiljem võimalik kohtus tõendada, et abivajav lapsevanem ei ole enda ülalpidamiskohustust lapse ees täitnud ajal, mil laps seda väga vajas. Elatise mitte nõudmisel puudub hiljem vajalik tõend kohtulahendi näol, millega on võimalik ülalpidamiskohustuse rikkumist tulevikus tõendada.

Juristi 4 soovitust last kasvatavale vanemale:

1)       Arvutage kokku lapse kasvatamisele kuluv summa, mis sisaldab kõiki võimalikke lapsega seonduvaid kulusid alates eluaseme kuludest, söögist ning riietest kuni treeningute, huviringide ning transpordini.

2)       Püüdke leida lahus elava vanemaga mõistlik kohtuväline kokkulepe lapse kasvatamiseks kuluvate rahaliste vahendite katmiseks arvestusega, et kumbki vanem kannab pool vajaminevast summast.

3)       Kui kokkuleppele ei õnnestu jõuda, tasub nõu pidada juristiga, kes aitab selliseid olukordi lahendada. Lahus elava vanema huvi on kohtuvälisele kokkuleppele jõuda, kuna kohtu poolt välja nõutav elatis on nähtav ka finantsasutustele ning võib raskendada näiteks laenude-liisingute saamist.

4)       Viimase variandina tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda hagiga kohtusse, kus vajadusel tõendatakse lapse kasvatamise kulusid ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisu.

Eesti Õigusbüroo on välja arendanud Eesti esimese robotjuristi nimega Juura, kes oskab nüüd ka elatise hagi kohtule edastamiseks koostada ning teeb seda tasuta. Robotjurist Juura toimib läbi facebooki messengeri ning temaga saab suhelda Eesti Õigusbüroo kodulehe www.juristaitab.ee kaudu või Eesti Õigusbüroo facebooki lehel vestluse aknas.

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti