Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.


Jurist annab nõu - kuidas käituda löökaugu tekitatud kahju korral?

Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.
Kevadine jää ja lume sulamine teedel toob endaga kaasa iga-aastased ebameeldivad üllatused sõidukiomanikele - löökaugud. Kui sõiduki vigastused on põhjustatud ootamatust löökaugust, on õigus kahjud tee omanikult sisse nõuda. Jurist selgitab, kuidas seda korrektselt teha ning lisame ka kahjunõude- ja hagiavalduse näidise.

Löökaugud on igakevadine mure - nendest läbi sõites võib puruneda sõiduki rehv, velg, vedrustus ning teised silla detailid. Kõik taolised sõidutee hooldusega seotud kahjud võib aga sisse nõuda tee omanikult, üldjuhul siis omavalitsuselt või neile teenust osutavalt asutuselt (Tallinnas kommunaalamet).

Eesti Õigusbürool on pooleli vaidlus ühe Harjumaa omavalitsusega, kus sõidukil purunesid löökaugu tõttu kaks rehvi, kuid omavalitsus ei ole nõus kahju hüvitama.

Eesti Õigusbüroo juristi Merike Roosilehe sõnul on väga oluline koheselt teavitada juhtunust politseid ning sündmuse asjaolud fikseerida tunnistaja juuresolekul. “Teehooldus on tee omaniku ülesanne ning kui selle puudulik teostus põhjustab liiklejale kahju, võib hüvitist nõuda tee omanikult, kelleks üldjuhul on omavalitsus. Seejuures on väga oluline politsei teavitamine ning asjaolude ülespildistamine. Korrektse asjaajamise korral on omavalitsusel keeruline kahju hüvitamisest keelduda, ka näiteks tee ebatasasusest hoiatav liiklusmärk ei vabasta neid üldjuhul vastutusest,” lisas Roosileht.

Roosileht lisab, et loomulikult on juhi kohustus järgida liiklusmärke ning kinni pidada liikluspiirangutest. Tee omanikul puudub hüvitamise kohustus, kui suudetakse tõendada asjaolu, et juht ei pidanud kinni liikluspiirangutest ning sõitis näiteks teeoludele mittesobiva sõidukiirusega.

Tee omanikult hüvitise saamiseks tuleb järgida 5 olulist punkti:

1)       Löökaugust läbi sõites sõidukit vigastades peatu niipea, kui see on võimalik ning ohutu

2)       Teavita juhtunust politseid ning kui nad sündmuspaigale fikseerima ei tule, tegutse neilt saadud juhiste järgi

3)       Pildista kahju põhjustanud löökauku ning tekitatud kahju selliselt, et asukoht ning löökaugu suurus oleksid tuvastatavad (aseta löökaugu kõrvale näiteks tikutops)

4)       Sõiduki vigastused ning remondi maksumus lase hinnata autoremonditöökojal

5)       Kahjunõue koos tõendusmaterjaliga esita tee omanikule, Tallinna linnas kommunaalametile. Nõude näidise leiad  siit!

Kui tee omanik siiski keeldub kahju hüvitamisest, tuleb kahju hüvitamist nõuda kohtu kaudu. Tegemist on tsiviilvaidlusega ning hagiavaldus tuleb esitada tee omaniku asukohajärgsesse maakohtusse. Hagiavalduse näidise leiad siit!

Eesti