Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.



Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.



Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.


Ehituspoes kogemata tasku unustatud ukselukk viis kliendi vangikongi

Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.
Ehituspoe klient selgitas koheselt turvameestele, et tal tõesti ei olnud varastamise soovi ning näitas sularaha ja 500 euro eest ostetud kaupa tõestamaks, et 15-eurost lukku ei ole tal kindlasti tarvis varastada - ta soovis selle osta, kuid unustas lihtsalt kassasse jõudes taskusse. Turvamehed ei olnud nõus olukorda kohapeal lahendama ning kinnitasid, et neil kehtib 0-tolerants. 

Kuna turvameeste üleolevus tekitas kliendis segadust ja hirmu, palus ta neil kutsuda politsei, kuid turvamehed ütlesid, et politsei tuleb pärast seda, kui klient on turvaruumis 4 tundi istunud. Klient viidigi turvaruumi ning lukustati sinna. Mõne aja pärast lõi segaduses klient aga turvaruumi ukse maha ning püüdis põgeneda, kuid turvamehed said ta kätte ning kasutasid tema peal füüsilist jõudu, tekitades kliendile kehavigastusi. Alles seejärel kutsuti ka politsei ning klient viidi arestikambrisse, kus plaaniti teda esialgu 48 tundi kinni hoida.  

Eesti Õigusbüroo jurist Igor Stulovi sõnul on üheltpoolt arusaadav, et turvafirma esindaja käitub talle ette antud reeglite järgi, kuid mõistlik oleks hinnata ka asjaolusid ning kui varastamise soov tundub väga ebatõenäoline, oleks mõistlik olukord lahendada kohapeal ning kõiki teisi osapooli pikast protsessist säästa. “Mina kihutasin kliendi kõne peale politseijaoskonda ning asusin asjas selgust looma ja inimest kaitsma. Selgus, et turvafirma oli kinnipidamise käigus tekitanud kliendile rohkelt kergemaid kehavigastusi ning ta vajas arstiabi. Vägivalda kasutati hoolimata asjaolust, et klient mingit vastupanu ei osutanud. Samuti oli turvateenistus teadlikult nimetanud politseile kordades kallima luku hinna eesmärgiga ületada kriminaalasja alammäära, et saaks tegu käsitleda kuriteona. Vestlesin pikalt valveuurijaga ning suutsin teda läbirääkimiste käigus veenda, et kliendi kinnipidamine ei ole vajalik, kuna tegemist on seadusekuuleka kodanikuga ning ei ole alust arvata, et ta paneb toime uue süüteo või püüab asitõendeid hävitada. Vestluse järel andis uurija korralduse kinnipeetav vabastada ning tagastada talle tema asjad. Klient viidi politseist kiirabiga otse tervisekontrolli,” selgitas Stulov kinnipidamisasutuses toimunut.  

Kurioossemaks muudab juhtumi asjaolu, et sellega veel asi ei lõppenud ning kui politsei oli uurimise lõpule viinud, saadeti asi prokuratuuri, kes pakkus kliendile kokkuleppemenetlust, millega klient ei nõustunud. Jurist juhtis prokuratuuri tähelepanu asjaolule, et menetluses märgitud luku hind ei vasta tegelikkusele ning luku tegelikku hinda arvestades tuleb seda juhtumit käsitleda väärteona, mitte kuriteona, mistõttu ei ole juhtum prokuratuuri pädevuses. Prokuratuur tagastas juhtumi tagasi politseile menetlemiseks. 

Politsei alustas menetlusega uuesti algusest ning asi lõpetati alles kahe aasta pärast kliendi õigeksmõistmisega.

Eesti