Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.


Ehituspoes kogemata tasku unustatud ukselukk viis kliendi vangikongi

Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.
Ehituspoe klient selgitas koheselt turvameestele, et tal tõesti ei olnud varastamise soovi ning näitas sularaha ja 500 euro eest ostetud kaupa tõestamaks, et 15-eurost lukku ei ole tal kindlasti tarvis varastada - ta soovis selle osta, kuid unustas lihtsalt kassasse jõudes taskusse. Turvamehed ei olnud nõus olukorda kohapeal lahendama ning kinnitasid, et neil kehtib 0-tolerants. 

Kuna turvameeste üleolevus tekitas kliendis segadust ja hirmu, palus ta neil kutsuda politsei, kuid turvamehed ütlesid, et politsei tuleb pärast seda, kui klient on turvaruumis 4 tundi istunud. Klient viidigi turvaruumi ning lukustati sinna. Mõne aja pärast lõi segaduses klient aga turvaruumi ukse maha ning püüdis põgeneda, kuid turvamehed said ta kätte ning kasutasid tema peal füüsilist jõudu, tekitades kliendile kehavigastusi. Alles seejärel kutsuti ka politsei ning klient viidi arestikambrisse, kus plaaniti teda esialgu 48 tundi kinni hoida.  

Eesti Õigusbüroo jurist Igor Stulovi sõnul on üheltpoolt arusaadav, et turvafirma esindaja käitub talle ette antud reeglite järgi, kuid mõistlik oleks hinnata ka asjaolusid ning kui varastamise soov tundub väga ebatõenäoline, oleks mõistlik olukord lahendada kohapeal ning kõiki teisi osapooli pikast protsessist säästa. “Mina kihutasin kliendi kõne peale politseijaoskonda ning asusin asjas selgust looma ja inimest kaitsma. Selgus, et turvafirma oli kinnipidamise käigus tekitanud kliendile rohkelt kergemaid kehavigastusi ning ta vajas arstiabi. Vägivalda kasutati hoolimata asjaolust, et klient mingit vastupanu ei osutanud. Samuti oli turvateenistus teadlikult nimetanud politseile kordades kallima luku hinna eesmärgiga ületada kriminaalasja alammäära, et saaks tegu käsitleda kuriteona. Vestlesin pikalt valveuurijaga ning suutsin teda läbirääkimiste käigus veenda, et kliendi kinnipidamine ei ole vajalik, kuna tegemist on seadusekuuleka kodanikuga ning ei ole alust arvata, et ta paneb toime uue süüteo või püüab asitõendeid hävitada. Vestluse järel andis uurija korralduse kinnipeetav vabastada ning tagastada talle tema asjad. Klient viidi politseist kiirabiga otse tervisekontrolli,” selgitas Stulov kinnipidamisasutuses toimunut.  

Kurioossemaks muudab juhtumi asjaolu, et sellega veel asi ei lõppenud ning kui politsei oli uurimise lõpule viinud, saadeti asi prokuratuuri, kes pakkus kliendile kokkuleppemenetlust, millega klient ei nõustunud. Jurist juhtis prokuratuuri tähelepanu asjaolule, et menetluses märgitud luku hind ei vasta tegelikkusele ning luku tegelikku hinda arvestades tuleb seda juhtumit käsitleda väärteona, mitte kuriteona, mistõttu ei ole juhtum prokuratuuri pädevuses. Prokuratuur tagastas juhtumi tagasi politseile menetlemiseks. 

Politsei alustas menetlusega uuesti algusest ning asi lõpetati alles kahe aasta pärast kliendi õigeksmõistmisega.

Eesti