Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.



Eesti Õigusbüroo poole pöördusid 70- aastase vanahärra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist. Väidetavalt on härra laenanud Suurbritannias registreeritud ettevõttelt 45 000 eurot sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud. Juristid kahtlustavad skeemitamises ühte kodumaist ettevõtet, kes vanahärra allkirja laenulepingule hankisid hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad eakatel lähedastel silm peal hoida ning nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla erinevate asjaajamiste juures, kuna ühest allkirjast võib sõltuda palju



Vahejuhtum leidis aset Tallinna ehituskaupluses, kus poekülastaja mõlemad käed olid hõivatud mitmete värviämbritega koguväärtuses 500 eurot. Teel kassasse meenus talle ukseluku soov ja kuna käed olid hõivatud, pani ta 15-eurose ukseluku tasku, kuid kassas tasudes unustas ta selle ära. Turvamehed võtsid mehe maha kohe kassa juures ning kuigi klient soovis kohapeal olukorra lahendada ning luku eest tasuda, ei olnud turvamehed sellega nõus ning lukustasid ta turvaruumi. Algas kuid kestev saaga, mille lõplik lahendus saabus alles aastate pärast.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada. Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht on olnud kodutuks jäänud naisterahva esindaja ning 6.06.2019.a langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris 3 ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos. Lisatud juristi nõuanne kõigile koduomanikele!



Tänapäeva tarbimisühiskonnas on tavapärane olukord, kus kaupa ei tarbita lõpuni vaid müüakse edasi nö järelturule ning soetatakse endale seejärel uus toode. Kasutatud asja ostes ei saa aga kunagi kindel olla, kui kaua see vastu peab või enda eesmärki täidab. Sellest johtuvalt on seaduses ette nähtud vastav regulatsioon, kuidas käituda juhul, kui soetatud toode ei vasta ostja ootustele ega täida eeldatavat eesmärki. Jurist selgitab, mida peab inimene teadma varjatud puudustest ning kuidas nende ilmnedes õigesti käituda.


Eestlased lõid maailma esimese jagamismajandusel põhineva õigusabi platvormi.

Alates tänasest saavad kõik õigusabi vajajad Eestis kasutada uut jagamismajandusel põhinevat õigusabi platvormi HUGO.legal. Tegemist on teadaolevalt maailma esimese tehisintellektil baseeruva jagamismajanduse põhise õigusabi keskkonnaga, mis viib kokku õigusabi vajava inimese talle sobivaima juristiga.


Uudne teenus kujundab ümber kogu õigusmaastiku ja muudab põhjalikult õigusteenuse kättesaadavust - nii, nagu tegi seda Uber taksonduses. HUGO.legal võimaldab juristi palgata kiirelt, lihtsalt ja keskmisest turuhinnast poole soodsamalt.

HUGO.legal on Tallinnas asutatud startup, mis võimaldab õigusnõustamist broneerida mõne klikiga, sõltumata ajast ja kohast. Ka juristide jaoks muutub töö paindlikumaks, lisaks aja vabamale kasutusele ei pea kulutama aega enam klientide leidmisele, selle töö teeb nende eest HUGO.legal.

HUGO.legal’i idee autori, asutaja ja tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on kõikjal maailmas väga suur hulk inimesi, kes vajavad õigusabi, kuid ei saa endale juristi palkamist lubada. Teiselt poolt on väga palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel ei ole piisavat hõivet. “Lõime platvormi, kus need kaks gruppi kohtuvad. Samuti töötame tehisintellekti kallal, kuivõrd teatud juriidilisi küsimusi on võimalik lahendada süsteemselt, inimese sekkumiseta. Kõik see toob kvaliteetse õigusteenuse kliendile veelgi lähemale ning muudab oluliselt soodsamaks,” kinnitab HUGO.legal’i looja.

Sel aastal meeskonnaga ühinenud kaasasutajad on  Erki Pisuke (operatsioonide juht) ja Märt Pikkani (IT-juht ). Täna töötab ettevõttes juba 18 inimest ning juristide võrgustikus on üle 50 valideeritud ning magistrikraadiga juristi.

Platvormi tuuma - tehisintellekt HUGO arendamise põhialuseks on eesmärk lahendada sarnaseid kaasusi süsteemselt ning tuvastada korduvad mustrid. Artur Fjodorovi sõnul arvavad inimesed tihtilugu, et nende probleem on unikaalne, kuid kogemuse ja süsteemse lähenemise korral on neis olukordades näha kindlaid mustreid ning neid ära kasutades on lahenduse leidmine kordades efektiivsem. Esimeses arendusetapis suudab HUGO käsitleda lihtsamaid perekonnaõiguse küsimusi ja keerulisemate korral suunab teema kiiresti edasi inimjuristile.

HUGO.legal kasvas välja Eesti Õigusbüroo OÜst. Seoses plaaniga liikuda juba sel aastal edasi kolmele välisturule, sai ettevõte uue juriidilise nime OÜ HUGO. Kaubamärgina jääb Eesti Õigusbüroo nimi alles ja ka varasem teenus - 2 tundi tasuta ja soodustingimustel õigusnõustamist koostöös Justiitsministeeriumiga - jääb kehtima.

Kahe aasta jooksul on Eesti Õigusbüroo viinud õigusabi vajava inimese edukalt juristiga kokku rohkem kui 18 tuhandel korral ning tagasiside põhjal on 92% klientidest saadud teenusega rahul.

HUGO.legal õigusabi platvormi arendust ja välisturgudele viimist rahastab risikiinvesteeringute fond Superangel, mille partneriteks on edukad tehnoloogiaettevõtjad Rain Rannu, Veljo Otsason ning Marek Kiisa. Nende investeeringute hulka kuuluvad näiteks ka Bolt (endine Taxify), Pipedrive, Veriff jt.

Lisainformatsioon:

Artur Fjodorov
HUGO. legal asutaja ja tegevjuht
E-mail: artur@hugo.legal

https://hugo.legal/

 

Eesti