93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 20 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.


Eestlased lõid maailma esimese jagamismajandusel põhineva õigusabi platvormi.

Alates tänasest saavad kõik õigusabi vajajad Eestis kasutada uut jagamismajandusel põhinevat õigusabi platvormi HUGO.legal. Tegemist on teadaolevalt maailma esimese tehisintellektil baseeruva jagamismajanduse põhise õigusabi keskkonnaga, mis viib kokku õigusabi vajava inimese talle sobivaima juristiga.


Uudne teenus kujundab ümber kogu õigusmaastiku ja muudab põhjalikult õigusteenuse kättesaadavust - nii, nagu tegi seda Uber taksonduses. HUGO.legal võimaldab juristi palgata kiirelt, lihtsalt ja keskmisest turuhinnast poole soodsamalt.

HUGO.legal on Tallinnas asutatud startup, mis võimaldab õigusnõustamist broneerida mõne klikiga, sõltumata ajast ja kohast. Ka juristide jaoks muutub töö paindlikumaks, lisaks aja vabamale kasutusele ei pea kulutama aega enam klientide leidmisele, selle töö teeb nende eest HUGO.legal.

HUGO.legal’i idee autori, asutaja ja tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on kõikjal maailmas väga suur hulk inimesi, kes vajavad õigusabi, kuid ei saa endale juristi palkamist lubada. Teiselt poolt on väga palju tugevaid ja tegusaid juriste, kellel ei ole piisavat hõivet. “Lõime platvormi, kus need kaks gruppi kohtuvad. Samuti töötame tehisintellekti kallal, kuivõrd teatud juriidilisi küsimusi on võimalik lahendada süsteemselt, inimese sekkumiseta. Kõik see toob kvaliteetse õigusteenuse kliendile veelgi lähemale ning muudab oluliselt soodsamaks,” kinnitab HUGO.legal’i looja.

Sel aastal meeskonnaga ühinenud kaasasutajad on  Erki Pisuke (operatsioonide juht) ja Märt Pikkani (IT-juht ). Täna töötab ettevõttes juba 18 inimest ning juristide võrgustikus on üle 50 valideeritud ning magistrikraadiga juristi.

Platvormi tuuma - tehisintellekt HUGO arendamise põhialuseks on eesmärk lahendada sarnaseid kaasusi süsteemselt ning tuvastada korduvad mustrid. Artur Fjodorovi sõnul arvavad inimesed tihtilugu, et nende probleem on unikaalne, kuid kogemuse ja süsteemse lähenemise korral on neis olukordades näha kindlaid mustreid ning neid ära kasutades on lahenduse leidmine kordades efektiivsem. Esimeses arendusetapis suudab HUGO käsitleda lihtsamaid perekonnaõiguse küsimusi ja keerulisemate korral suunab teema kiiresti edasi inimjuristile.

HUGO.legal kasvas välja Eesti Õigusbüroo OÜst. Seoses plaaniga liikuda juba sel aastal edasi kolmele välisturule, sai ettevõte uue juriidilise nime OÜ HUGO. Kaubamärgina jääb Eesti Õigusbüroo nimi alles ja ka varasem teenus - 2 tundi tasuta ja soodustingimustel õigusnõustamist koostöös Justiitsministeeriumiga - jääb kehtima.

Kahe aasta jooksul on Eesti Õigusbüroo viinud õigusabi vajava inimese edukalt juristiga kokku rohkem kui 18 tuhandel korral ning tagasiside põhjal on 92% klientidest saadud teenusega rahul.

HUGO.legal õigusabi platvormi arendust ja välisturgudele viimist rahastab risikiinvesteeringute fond Superangel, mille partneriteks on edukad tehnoloogiaettevõtjad Rain Rannu, Veljo Otsason ning Marek Kiisa. Nende investeeringute hulka kuuluvad näiteks ka Bolt (endine Taxify), Pipedrive, Veriff jt.

Lisainformatsioon:

Artur Fjodorov
HUGO. legal asutaja ja tegevjuht
E-mail: artur@hugo.legal

https://hugo.legal/

 

Eesti