Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.


Eesti vanahärralt nõutakse 45 000 eurot laenu eest, mida ta väidetavalt võtnud ei ole

Eesti Õigusbüroo poole pöördusid 70- aastase vanahärra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist. Väidetavalt on härra laenanud Suurbritannias registreeritud ettevõttelt 45 000 eurot sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud. Juristid kahtlustavad skeemitamises ühte kodumaist ettevõtet, kes vanahärra allkirja laenulepingule hankisid hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad eakatel lähedastel silm peal hoida ning nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla erinevate asjaajamiste juures, kuna ühest allkirjast võib sõltuda palju
Vanahärra sattus mõni aeg tagasi liiklusõnnetusse, kus õnnetuse põhjustaja palus kindlustust õnnetusest mitte teavitada ning lubas ise kõik kahjud korvata. Seda aga ei juhtunud ning vanahärra pöördus ühe ajalehe kuulutuse peale ettevõtte poole, kes lubas võlgnevuse sisse nõuda. Ettevõtte esindaja nõudis temalt erinevate paberite peale allkirju ja väidetavalt olid kõik paberid seotud kõnealuse liiklusõnnetuse kahjude sissenõudmisega. Täna aga on juristidel kahtlus, et sama ettevõtte esindaja palus allkirja ka laenulepingule - laenulepingul on tõesti vanahärra allkiri, kuid lepingu sisust ega olemusest ei tea ta midagi. Samuti ei viita miski sellele, justkui tal oleks olnud sularaha 45 000 eurot, kontode väljavõtted ning erinevad päringud seda ei kinnita. On võimalus, et ettevõtte esindaja sai aru inimese dementsuse ilmingutest ning kasutas olukorda ära.  

Eesti Õigusbüroo jurist Artjom Morozovi sõnul puutuvad juristid paraku üsna sageli kokku kelmuste ning petistega, kes kasutavad ära vanema inimese tervislikku seisundit raha või kinnisvara saamiseks. “On selge, et selliste kelmuste ärahoidmiseks peab ka riik tublisti panustama, et meie vanuritelt nii lihtne ei oleks raha ning kinnisvara välja petta. Ka näiteks selle kaasuse puhul ei olnud politsei nõus kriminaalasja algatama, kuigi meie silmis on koosseis täiesti olemas. Muuseas, sama ettevõtte ja sama esindaja osas on Eesti Õigusbüroo poole ka varem pöördutud, mis viitab juba selgelt süsteemsele tegutsemisele inimestelt raha välja petmise näol. Minu selge soovitus on - hoidke enda lähedastel silm peal ning olge nende eluga kursis. Seda enam, kui teie lähedane on juba vanem inimene ning kannatab näiteks mõne tervisehäda käes, olgu selleks siis dementsus või midagi muud sarnast, sest just sellised inimesed on kelmidele kerge saak,” lisas Morozov. 

Morozov toob veel näite eelmisest aastast, kus Eesti Õigusbüroo poole pöördus inimene, kes teadmatusest oli enda hooldajale andnud kõik õigused tema varaga toimetada ning täna ongi võimalus, et ta jääb ilma kogu oma maisest varast tänu sellele ühele allkirjale volitusel. 

Kuna politsei keeldus kriminaalasja algatamisest, esitas Eesti Õigusbüroo jurist Artjom Morozov kaebuse prokuratuurile, milles nõuab kriminaalasja algatamist. 

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti