Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.




93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.



Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga alustas tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkumisega Eestis elavatele inimestele 2,5 aastat tagasi. Tänaseks on selle projekti raames õigusabi saanud üle 23 000 inimese ning teenust hinnatakse kõrgelt. Kas riik soovib ka tulevikus inimeste õigusabikulusid katta, ei ole veel selge, kuid tänane kogemus näitab selgelt toetuse vajadust - Eestis on liialt palju inimesi, kes ei suuda endale turuhinnaga õigusabi lubada.



Viimasel ajal on palju räägitud elukoha üürimisest üürniku seisukohast, kuid samamoodi peidab üüriturg endas ohte ka üürileandja jaoks. Üheks suuremaks probleemiks on kahtlemata olukord, kus üürnik ei tasu enam üüritasu ega ole ka nõus üüripinda vabastama. Jurist toob välja olulisema, mida iga üürileandja peaks teadma.



Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.


Eesti Õigusbüroo jurist selgitab fiktiivabielude olemust ning kuidas sellest ikkest vabaneda

Fikiivabielud on tõusmas teemaks terves Euroopas ning eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel. Ka eestlased otsivad üha segadamini abi juristidelt, kuna on abiellunud kaugema maa inimesega ning avastanud mingil hetkel, et on langenud pettuse ohvriks. Sageli on abielu eesmärgiks saada elamisluba ning kui see soov on realiseerunud, kaob abikaasa teadmatusse.
Eesti Õigusbüroo jurist Tiina Mölderi kommentaar:

Abielu ei ole ainult „südamete liit“, abieluga kaasnevad muuhulgas ka varalised õigused ja kohustused - see on üks peamine fakt, mida peavad endale tunnistama kõik abieluranda sõudjad.

Õnneks ei ole fiktiivabielu täna Eestis veel väga laialt levinud või ei ole inimesed endale veel teadvustanud fiktiivabieluga kaasnevaid ohte ja seetõttu on juristi poole pöördumisi suhteliselt vähe. Kuid tuleb tõdeda, et juristid selle teemaga üha sagedamini kokku puutuvad ning eeskätt soovivad kliendid fiktiivsest abielust vabaneda ning paraku ei pruugi see väga libedalt minna - ka kohtud taunivad kergekäeliselt sõlmitud abielusid ning üheks raskendavaks asjaoluks abielu tühistamisel või lahutamiseks on sageli see, et abikaasa on Eestist lahkunud teadmata suunas.

Milliste näitajate korral võidakse kahtlustada fiktiivset abielu?

Ohu märgiks, et tegemist võib olla fiktiivse abieluga, on elamisloa taotlusi menetlevate ametnike sõnul eelkõige olukorrad, kus abielu ei ole tegelikkuses realiseerunud. Kogenud elamisloa taotluse menetlemisega tegelevas ametnikus võib äratada kahtlust olukord, kus abikaasadel ei ole ühist suhtluskeelt, nad ei tea üksteise kohta olulisi eraelulisi andmeid (näiteks sünniaega), neil on ebamõistlikult suur vanusevahe, väga erinev sotsiaalne taust või on nad tutvunud alles hiljuti puhkusereisil või interneti teel. Kahtlusi tekitavat ka see, kui naine ei võta pärast abiellumist mehe perekonnanime. Samuti tekitab kahtlusi, kui abikaasad ei ela koos või on see kooselu ebatraditsiooniline - näiteks elavad nad ühes eluruumis koos elamisluba taotleva inimese endise abikaasaga. Kui elamisloa taotlus esitatakse kohe pärast abiellumist, abiellumise ajal oli välismaalane riigis seadusliku loata või hakkas luba lõppema, tekitab see taas kahtlusi. Eelnimetatud olukorrad annavad aluse hakata migratsiooniametnikel asja uurima.

Eesti Õigusbüroo poole pöörduvad aga inimesed, kes on ise mõistnud, et nende abielu ei ole tegelik, võib endaga kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ning tahavad sellest liidust vabaneda.

Kuidas saab jurist inimest aidata fiktiivse abielu puhul? Kuidas sellest vabaneda?

Jurist saab aidata eelkõige neid fiktiivses abielus olijaid, kes on ise mõistnud, et abielu ei ole tegelik, võib nende huve kahjustada ja soovivad sellest vabaneda. Perekonnaseadus näeb selleks ette põhimõtteliselt kaks erinevat viisi. On võimalik abielu kehtetuks tunnistada või lahutada.

Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui muuhulgas abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline või ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu).

Enim probleeme on kohtumenetluses tekitanud näiliku abielu mõiste tõlgendamine. Sageli on kohtud tõlgendanud perekonnaseaduse vastavat sätet koosmõjus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1, mille järgi loetakse näilikuks selline tehing, milles pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtud on jõudnud järeldusele, et näilik abielu eeldab poolte vastavat kokkulepet, s.t mõlema poole teadmist ja soovi sõlmida abielu muul eesmärgil kui kooselu. Siiski on Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas seadusandja selgitanud, et Perekonnaseaduse vastavast paragrahvist tuleneb üheselt, et abielu kehtetuks tunnistamisel ei ole lubatud tugineda tsiviilõiguse üldosas ettenähtud tehingute kehtetuse alustele, võimalik on kohaldada üksnes perekonnaseaduses toodud aluseid. Seega saab tühistada ka näilikku abielu, mille sõlmimisel vaid ühel poolel puudus kavatsus täita abieluseisundiga seostud kohustusi ja teine pool oli sellest asjaolust heauskselt eksimuses.

 Abielu ei tunnistata kehtetuks, kui näiliku abielu puhul on abikaasad pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi. Sel juhul jääb üle siiski ainult abielu lahutada.

“Kohus võib petjalt välja mõista elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule”

Abielu kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada abikaasa, kes on sõlminud abielu pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale.

Kui abielu tunnistatakse kehtetuks põhjusel, et üks abielluja mõjutas teist abikaasat abielluma pettuse, ähvarduse või vägivallaga, võib kohus temalt välja mõista elatise temaga kehtetus abielus olnud isikule, kohaldades perekonnaseaduse lahutatud abikaasa ülalpidamise kohta käivaid sätteid.

Lahutamise korral on menetlus tsiviilkohtus sarnane nn tavaabielu lahutamisele. Siiski võib lahutada soovija olukord olla komplitseeritum, kui ta ei tea abikaasa elu- või asukohta või abikaasa, kellest soovitakse lahutada, elab teises riigis. Seegi olukord ei ole väljapääsmatu. Kaalukatel asjaoludel saab taotleda kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist.

Samuti võib kaasneda abielu jooksul soetatud vara, kui abikaasade ühisvara, jagamine.

Kogu menetluses saab jurist nõustada, koostada vajalikke dokumente, avaldusi ja taotlusi, esindada kohtus.

Kas fiktiivabielu eest tuleb petisel ka karistust kanda?

Otsesõnu fiktiivabielu eest Eesti karistusseadustik vastutust ette ei näe. Küll aga on praegu karistatav ametiasutustele valeandmete andmine. Teatud juhtudel võidakse fiktiivabielude puhul tegu klaasifitseerida Karistusseadustiku inimkaubandust käsitleva vastav sätte kohaselt. Nimelt, inimese asetamise eest majandusliku kasu saamise eesmärgil või ilma selleta olukorda, kus ta on sunnitud abielluma, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega, karistatakse ühe- kuni seitsmeaastase vangistusega.

Milliseid ohte peidab endas fiktiivabielu?

Fiktiivabielu on siiski dokumentide järgi PÄRIS abielu ja see on juriidiliselt jõus nii Eestis kui ka välisriigis (ühine vara ja võlad, lapsed jne). Abielu õiguslikele tagajärgedele on pühendatud perekonnaseaduses terve kolmas peatükk, seega ei ole tegemist vaid „pitseriga paberil“.

Kui fiktiivset abielu on võimalik kehtetuks tunnistada, on see tühine algusest peale ja peale ebameeldiva kogemuse ning pika ja emotsionaalselt kurnava aga ka kuluka kohtuprotsessi muid tagajärgi kaasa ei too.

Kui aga abielu tuleb lahutada, tuleb arvestada perekonnaseadusest tulenevate võimalike kohustustega.

Esmalt tuleb korraldada abikaasade varasuhted. Kui varasuhte liigiks on valitud varaühisus, kuulub üldreeglina kogu abielu jooksul soetatud vara abikaasadele ühiselt. Seda ka sõltumata sellest, kelle nimele on see registreeritud või kes on selle omandamisse rahaliselt panustanud. Samuti vastutavad abikaasad solidaarselt abielu jooksul võetud laenukohustuste eest. Vastupidist tuleb kohtus tõendada ja see ei pruugi olla kerge ülesanne. Lisanduda võib teatud juhtudel ka lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus.

Teiseks probleemiks võib olla lastesse puutuv. Kui fiktiivse abielu naispool rasestub ja sünnib laps, siis eeldatakse perekonnaseaduse kohaselt selle lapse põlvnemist lapse ema abikaasast. Põlvnemisest tuleneb aga omakorda rida kohustusi. Tuntuim nende seas on lapse ülalpidamise kohustus. Seega võib tekkida olukord, kus fiktiivselt abiellunud mees on kohustatud elatist andma mitmele lapsele, kelle emaga ta tegelikult kunagi reaalselt suhtes olnud ei ole ning kelle eostamises ja sündimises tal mingit osa olnud ei ole.

Kui kaua võtab aega fiktiivsest abielust lahutamine?

Abielu lahutamiseks aga ka kehtetuks tunnistamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse maakohtusse. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus abielu lahutamiseks, lisada hagiavaldusele abielutõend ja tasuda riigilõiv 100 eurot (riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus tuleb samuti hagiavaldusele lisada).

Võimatu on öelda, kui kaua võib kohtumenetlus kesta, see oleneb paljudest asjaoludest. Kindlasti kulub sellisele kohtumenetlusele rohkem aega, kus üks osapooltest elab teises riigis või kelle elu- ja viibimiskohta ei ole üldse võimalik kindlaks teha.

Kas fiktiivsed abielud on Eesti jaoks probleem?

Fiktiivsed abielud on probleemiks iga riigi jaoks. Eelkõige nähakse neis ohtu inimkaubanduse soodustamisel.

Alahinnata ei tohi aga võimalikke tekkivaid probleeme fiktiivselt abiellunud isiku jaoks.

Mida saab teha Eesti kodanik, kes on sõlminud fiktiivabielu ning siis saanud aru, et see kõik on pettus, kelle poole tuleks abi saamiseks pöörduda?

Kui abielu on sõlmitud, ent abiellunu on mõistnud, et tegutses enda huve kahjustades, tuleks kiiresti pöörduda pädeva juriidilise abi saamiseks juristi poole ning algatada vastavalt abielu kehtetuks tunnistamise või selle lahutamise menetlus. Mida kiiremini abielu lahutatakse, seda vähem saab tekkida laste ja varaga seotud probleeme.


Eesti