Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Eesti esimene robotjurist koostab elatise hagi tasuta

Viimasel ajal on taas tõusetunud lapsele elatisraha nõudmise temaatika. Kuna probleem on suur ning abivajajaid palju, ehitas Eesti Õigusbüroo meeskond roboti, kelle abiga saab lihtsalt ning tasuta elatise hagi koostada.
Elatise hagi on juriidiline dokument, mille abil on võimalik teiselt lapsevanemalt nõuda lapse kasvatamiseks vajalikku rahalist toetust. Miinimumelatis Eesti Vabariigis on 270 eurot kuus ühe lapse kohta ja seda on õigustatud taotlema lapsele vanem, kes last kasvatab ja tema eest hoolitseb. Ideaalis toetab lapsest lahus elav vanem lapse kasvatamist vabatahtlikult, kuid kui sellest kohustusest kõrvale hoitakse, saab elatise maksmist nõuda kohtu kaudu.  

Alates möödunud aasta detsembrist saab elatise nõudeid lasta koostada robotjurist Juural, kes vestluskaaslase vastuste põhjal koostab kohtule esitamiseks hagi ning teeb seda täiesti tasuta. 

Eesti Õigusbüroo juristi Angela Jürgensoni sõnul arvatakse tihti ekslikult, et vaid isad on need kõige suuremad vingerdajad ja elatise maksmisest kõrvale hiilijad. “Oleme kahe aastaga abistanud 4300 inimest perekondlike teemadega seoses ning enamus neist on abi vajanud just elatise teemal. Meie praktika ei kinnita kindlasti väidet, juskui oleksid üksnes isad need, kes elatise kohustusest kõrvale hoiavad. Tegelikult vajavad abi nii emad kui ka isad. Oluline on siinkohal rõhutada, et elatist nõuab laps, mitte lapsevanem - lapsevanem lihtsalt esindab last,” lisas Jürgenson.

Robotjurist Juura abiga on lihtne koostada nii elatise hagiavaldust kui ka hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avaldus võimaldab saada kohtumenetlusaegset elatisabi 100 eurot kuus ühe lapse kohta kuni viis kuud. Hagi tagamise avalduse puhul tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot.  

Juura aitab koostada hagi nii siis, kui lapse isa nimi on kantud sünnitunnistusele kui ka juhul, kui lapse isa nime sünnitunnistusel pole ning põlvnemine tuleb alles tuvastada.  

Täna saab roboti abil koostada hagi 270 eurose elatise sissenõudmiseks kalendrikuus ühe lapse kohta. Kui soovitakse suuremat elatist nõuda, soovitab robot pöörduda juristi poole.  

Robotjurist Juura toimib läbi facebooki messengeri ning temaga saab suhelda Eesti Õigusbüroo kodulehe www.juristaitab.ee kaudu või Eesti Õigusbüroo Facebooki lehel vestluse aknas. Otselink elatise hagi roboti juurde asub aadressil m.me/juristaitab.ee?ref=elatis. Lisaks elatise hagi koostamisele oskab robot inimesi ka inkassode eest kaitsta.  

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades. 

PS! Siit leiab jurist Angela Jürgensoni väljatoodud 5 peamist ettekäänet elatise maksmisest kõrvalehiilimiseks ning 4 soovitust last kasvatavale vanemale: https://www.juristaitab.ee/uudised/jurist-elatise-maksmisest-hoidutakse-korvale-ahvarduste-vagivalla-ning-manipulatsioonidega


Eesti