Elukohta üürides tuleb üürnikul tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest, nagu näiteks elekter, vesi, gaas ning prügivedu. Sageli nõutakse aga rentnikult ka remondifondi ning ühistu laenumaksete tasumist. Mida arvab sellest jurist ning millest kõnelevad kohtupraktikad? Kas tasutud maksed saab tagantjärele korteri omanikult tagasi nõuda? Lisaks saab kommentaari lõpus teada, kas korteri omanikul on õigus küsida vahendustasu uuelt üürnikult.




Maikuus avaldas ERR uudise, et seadusest võivad kaduda kiirlaenude reklaamile seatud piirangud (uudis leitav siin: https://www.err.ee/938391/seadusest-voivad-kaduda-kiirlaenude-reklaamile-seatud-piirangud).

Majandusministeeriumis on valminud eelnõu reklaamiseaduse muutmiseks, millega kaotatakse tarbijakrediiti ehk kiirlaenu pakkuvatele ettevõtetele reklaamipiirangud. 




Eesti Õigusbüroo juristid nõustavad sageli ka korteriühistu liikmeid. Jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised probleemid korteriühistutega ning paneb kirja oluliseima, millega peaksid korteriomanikud kursis olema.





Alates 17. juunist annetab Eesti Õigusbüroo iga kliendi pealt lepingutasu summas 5 eurot väikese Annabeli raviks seni, kuni viimased paarsada tuhat eurot on Annabeli toetusfondi laekunud. Ühtlasi kutsume üles ka teisi ettevõtteid väikest Annabeli aitama, et vajaminev summa kiiremini kokku saada.



Viimasel ajal on palju räägitud olukordadest, kus kohtutäitur on arestinud inimese pangaarve täies ulatuses. Et sellist ebameeldivat olukorda ei juhtuks, tuleb täitemenetluse algatamise teate saamisel koheselt kohtutäituriga ühendust võtta ning paluda miinimumpalga suurune summa arvele alles jätta.



Eesti Õigusbüroo juristid on kahe aasta jooksul abistanud üle 16 000 inimese, neist 4300 vajasid abi perekondlikel teemadel ning 4000 inimest seoses võlgnevustega. Võlgnevused puudutavad enamjaolt inkassode alusetuid nõudeid ning perekonnaõiguses on suur osa pöördumisi seotud elatisega. Keskmiselt tasusid 16 000 klienti enda mure lahendamise eest 5 eurot juhtumi kohta.



Viimasel ajal on taas tõusetunud lapsele elatisraha nõudmise temaatika. Kuna probleem on suur ning abivajajaid palju, ehitas Eesti Õigusbüroo meeskond roboti, kelle abiga saab lihtsalt ning tasuta elatise hagi koostada.



Alates tänasest saavad kõik õigusabi vajajad Eestis kasutada uut jagamismajandusel põhinevat õigusabi platvormi HUGO.legal. Tegemist on teadaolevalt maailma esimese tehisintellektil baseeruva jagamismajanduse põhise õigusabi keskkonnaga, mis viib kokku õigusabi vajava inimese talle sobivaima juristiga.





Laenu taotledes tuleb teatud tingimustel kaasata käendust ning üldiselt otsitakse käendajat enda pere ja sõprade seast. Paraku näitab Eesti Õigusbüroo kogemus, et käendajad ei taju käendusega kaasnevat vastutust ning käendust antakse liialt kergekäeliselt. Reaalsus on aga tõsiasi, et kui laenu võtja ei täida võetud kohustust, võib laenuandja võlgnevuse täies ulatuses sisse nõuda käendajalt. Jurist selgitab käendusega seotud riske.



Eesti Õigusbüroo poole on viimasel ajal pöördunud mitmeid Eesti naisi, keda on petetud välismaise päritoluga meeste poolt. Enamjaolt tutvutakse internetis ning libekeelsed välismaised noormehed suudavad meisterliku mesijutuga eestlannadelt välja pumbata nii raha kui ka nõusolekut abiellumiseks elamisloa saamise eesmärgil. Jurist kutsub eestlannasi üles kainet mõistust säilitama ning selgitab antud olukordade ohte.



Eesti esimene robotjurist koostab elatise hagi tasuta

Viimasel ajal on taas tõusetunud lapsele elatisraha nõudmise temaatika. Kuna probleem on suur ning abivajajaid palju, ehitas Eesti Õigusbüroo meeskond roboti, kelle abiga saab lihtsalt ning tasuta elatise hagi koostada.
Elatise hagi on juriidiline dokument, mille abil on võimalik teiselt lapsevanemalt nõuda lapse kasvatamiseks vajalikku rahalist toetust. Miinimumelatis Eesti Vabariigis on 270 eurot kuus ühe lapse kohta ja seda on õigustatud taotlema lapsele vanem, kes last kasvatab ja tema eest hoolitseb. Ideaalis toetab lapsest lahus elav vanem lapse kasvatamist vabatahtlikult, kuid kui sellest kohustusest kõrvale hoitakse, saab elatise maksmist nõuda kohtu kaudu.  

Alates möödunud aasta detsembrist saab elatise nõudeid lasta koostada robotjurist Juural, kes vestluskaaslase vastuste põhjal koostab kohtule esitamiseks hagi ning teeb seda täiesti tasuta. 

Eesti Õigusbüroo juristi Angela Jürgensoni sõnul arvatakse tihti ekslikult, et vaid isad on need kõige suuremad vingerdajad ja elatise maksmisest kõrvale hiilijad. “Oleme kahe aastaga abistanud 4300 inimest perekondlike teemadega seoses ning enamus neist on abi vajanud just elatise teemal. Meie praktika ei kinnita kindlasti väidet, juskui oleksid üksnes isad need, kes elatise kohustusest kõrvale hoiavad. Tegelikult vajavad abi nii emad kui ka isad. Oluline on siinkohal rõhutada, et elatist nõuab laps, mitte lapsevanem - lapsevanem lihtsalt esindab last,” lisas Jürgenson.

Robotjurist Juura abiga on lihtne koostada nii elatise hagiavaldust kui ka hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avaldus võimaldab saada kohtumenetlusaegset elatisabi 100 eurot kuus ühe lapse kohta kuni viis kuud. Hagi tagamise avalduse puhul tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot.  

Juura aitab koostada hagi nii siis, kui lapse isa nimi on kantud sünnitunnistusele kui ka juhul, kui lapse isa nime sünnitunnistusel pole ning põlvnemine tuleb alles tuvastada.  

Täna saab roboti abil koostada hagi 270 eurose elatise sissenõudmiseks kalendrikuus ühe lapse kohta. Kui soovitakse suuremat elatist nõuda, soovitab robot pöörduda juristi poole.  

Robotjurist Juura toimib läbi facebooki messengeri ning temaga saab suhelda Eesti Õigusbüroo kodulehe www.juristaitab.ee kaudu või Eesti Õigusbüroo Facebooki lehel vestluse aknas. Otselink elatise hagi roboti juurde asub aadressil m.me/juristaitab.ee?ref=elatis. Lisaks elatise hagi koostamisele oskab robot inimesi ka inkassode eest kaitsta.  

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades. 

PS! Siit leiab jurist Angela Jürgensoni väljatoodud 5 peamist ettekäänet elatise maksmisest kõrvalehiilimiseks ning 4 soovitust last kasvatavale vanemale: https://www.juristaitab.ee/uudised/jurist-elatise-maksmisest-hoidutakse-korvale-ahvarduste-vagivalla-ning-manipulatsioonidega


Eesti