Käesoleva aasta algus on möödunud koroonaviiruse uudiste tulvas, poodides on otsa lõppemas tatar ja näomaskid ning viirusejuttudest on saanud osa argipäevast – võllanaljadega alustades ja tõsise murega lõpetades. Terviseamet on reisilt naasvatel inimestel soovitanud võimalusel kaheks nädalaks koju jääda ning inimkontakti vältida. Käesolevas artiklis uurime, kas sellisel juhul on tegemist karantiiniga ja millised on töötaja õigused enda või laste tervise jälgimiseks koju jäämisel.




Eesti Õigusbüroo poole pöördub üha enam inimesi, kes kurdavad naabri paigaldatud õhksoojuspumba häiriva müra ja vibratsiooni üle. Sageli selgub, et juba paigaldatud õhksoojuspumbal puudub vastav projekt ning esitamata on ka ehitusteatis, lisaks ei ole saadud kaasomanike nõusolekut. Oluline on teada, et ebaseaduslikult paigaldatud õhksoojuspumba eest tehakse ettekirjutus ja kohaldatakse sunniraha solidaarselt kõigile korteriomanikele, mitte korteriühistule või ebaseaduslikult õhksoojuspumba paigaldanud korteriomanikule.



Eesti Õigusbüroo poole pöördub aastas üle 10 000 inimese, neist kolmadik on kimpus võlgnevustega. ERR-i saade Pealtnägija tõi vaatajateni detailsemalt kahe inimese loo, kuid neid inimesi on meie ümber palju. Fakt on see, et inimesed võtavad kiirlaene liialt kergekäeliselt ning jäävad seetõttu ilma oma kodudest.
Juristide nõuanne on ühene - mida varem probleemiga juristi juurde tulla, seda kiiremini ning tõenäolisemalt saate murest vabaks.




Viimasel ajal on tõusetunud kiirlaenude temaatika - juristide sõnul on üksikud näited meedias, kus inimestelt pikema jututa kodu käest võetakse, vaid jäämäe tipp. Kõige probleemsemaks peavad juristid asjaolu, et kiirlaenu ettevõtted annavad laenu liialt kergekäeliselt ning omakasupüüdlikult - ei kontrollita inimese maksevõimekust ja piisab üksnes kinnisvara olemasolust.



Möödunud aastal abistasid Eesti Õigusbüroo juristid tasuta ning soodustingimustel 11500 inimest, kokku on justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel pea 3 aastaga abistatud 25 000 inimest.   Möödunud aastal vajasid 3871 inimest abi perekonnaõigusega seoses ning võlgnevuste osas vajasid abi 3030 inimest. Eesti Õigusbüroo pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi koostöös justiitsministeeriumiga veel ligikaudu aasta.



Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ning soodustingimustel õigusabi pakkunud alates 2017.a kevadest 24 000 inimesele. Kui siiani kvalifitseerusid riigi toel õigusabile kuni 1,5-kordset Eesti keskmist palka (hetkel 2095,5€) teenivad inimesed, siis alates 15. jaanuarist kvalifitseeruvad riigi toel tasuta ning soodustingimustel õigusabile kuni 1700-eurost brutokuutasu teenivad Eestimaal elavad inimesed.



Uuest aastast on kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus tänase 540 asemel. Perekonnaseaduse järgi ei tohi miinimumelatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Miinimumelatis on seega alates 2020. aasta 1. jaanuarist 292 eurot kuus. Juristi hinnangul võib miinimumelatise kasv tulla paljudele ootamatu üllatusena, millega pole osatud arvestada.




Eesti Õigusbüroo juristide hinnangul on sagenenud olukorrad, kus soovitakse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingu tühistamise soov tuleneb sageli asjaolust, et kinke saaja käitub kinkija arvates temaga halvasti või on jätnud kinkelepingus kokkulepitud kohustused täitmata. Kuna kinkelepingu tühistamine on keerukas ning aeganõudev protsess, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist kinkelepingule eelistada testamenti.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus viite last kasvatav isa, kelle elatisvõlg temast algusest peale lahus elava esimese lapse eest on kasvanud 14 000 euroni. Mees ei ole ametlikult tööl käinud pikka aega ning nüüd, kus ta leidis ametliku töö ning püsiva sissetuleku, jätab kohtutäitur tema pangaarvele üksnes 270 eurot kuus. Üheltpoolt on mõistetav, et elatisvõlg tuleb tasuda, kuid kõik saavad aru ka sellest, et 270 euroga viite last ülal pidada ei ole lihtsalt võimalik. Eesti Õigusbüroo jurist kommenteerib olukorda.



Karistusseadustik eristab isikutunnistuse võltsimist ning kellegi teise isikutunnistuse kasutamist ehk isikutunnistuse kuritarvitamist. Mõlema süüteo puhul on tegemist kriminaalkuriteoga, millest võltsimine võib kaasa tuua rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, isikutunnistuse kuritarvitamise eest on ette nähtud üksnes rahaline karistus.



Alates tänasest aitab elatise nõudeid koostada robotjurist ning teeb seda täiesti tasuta!

Eesti Õigusbüroo jätkab tööd selle nimel, et õigusabi oleks võimalikult paljudele kättesaadav ning taskukohane. Paar kuud tagasi valmis Eesti esimene robotjurist Juura, kes oskab inimesi abistada inkassonõuete vähendamisel ning teeb seda tasuta. Möödunud nädalavahetusel aga kogunesid Eesti Õigusbüroo juristid ning IT arendajad Raudsilla puhkekeskuses, et ühises mõttekojas arendada ja täiustada õigusabi platvormi ning ühtlasi omandati robotjurist Juurale ka uus oskus - elatise hagi koostamine.
Elatise hagi on juriidiline dokument, mille abil on võimalik teiselt lapsevanemalt nõuda lapse kasvatamiseks vajalikku rahalist toetust. Miinimum elatis Eesti Vabariigis on 250 eurot kuus ühe lapse kohta ja seda on õigustatud taotlema lapsele vanem, kes last kasvatab ja tema eest hoolitseb. Ideaalis toetab lapsest lahus elav vanem lapse kasvatamist vabatahtlikult, kuid kui sellest kohustusest kõrvale hoitakse, saab elatise maksmist nõuda kohtu kaudu.  

Alates tänasest saab aga elatise nõudeid lasta koostada robotjurist Juural, kes vestluskaaslase vastuste põhjal koostab kohtule esitamiseks hagi ning teeb seda täiesti tasuta.  

Eesti Õigusbüroo tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul on see järjekordne samm selleks, et õigusabi oleks inimestele kättesaadavam. “Meil on väga palju inimesi, kes ei suuda endale juristi abi lubada. Elatise puhul räägime lastest ning nende heaolust, sellest, et neil kõht oleks täis ja jalanõud jalas. Elatise välja mõistmiseks tuli tänaseni inimestel tasuda õigusbüroode juristidele hagi koostamise eest, kuid mis saab nendest lastest, kelle vanemal ei ole raha juristile tasumiseks? Oleme suutnud taaskord ühe olulise mure lahendamise automatiseerida ning täpselt selline saabki olema õigusabi tulevik meie platvormis - lihtsmad probleemid lahendab robot ning keerukamad kaasused suunatakse juristidele, kellele meie platvorm on andnud tõhusaimad tööriistad inimeste abistamiseks,” sõnas Fjodorov.  

Fjodorov lisab, et kuna inkasso nõudeid vähendav robot on esimese kahe kuu jooksul saanud väga head tagasisidet ning on tänaseks abistanud juba 800 inimest, siis andis see positiivne näide Eesti Õigusbüroo juristidele piisavalt innustust, et üheskoos arendada robotjuristile uus ning väga nõutud oskus.  

Robotjurist Juura oskab koostada nii elatise hagiavaldust kui ka hagi tagamise avaldust. Hagi tagamise avaldus võimaldab saada kohtumenetluse ajal elatist 100 eurot kuus ühe lapse kohta kuni viis kuud. Hagi tagamise avalduse puhul tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot.  

Juura koostab hagi nii siis, kui vanem on kantud sünnitunnistusele kui ka siis, kui vanemat sünnitunnistusel pole ning põlvnemine tuleb alles tuvastada.  

Täna suudab robot koostada hagi 250€ elatise sissenõudmiseks kalendrikuus ühe lapse kohta. Kui soovitakse suuremat elatist nõuda, soovitab robot pöörduda juristi poole.  

Robotjurist Juura toimib läbi facebooki messengeri ning temaga saab suhelda Eesti Õigusbüroo kodulehe www.juristaitab.ee kaudu või Eesti Õigusbüroo Facebooki lehel vestluse aknas. Otselink elatise hagi roboti juurde asub aadressil m.me/juristaitab.ee?ref=elatis  

Eesti Õigusbüroo on suurim õigusbüroo Eestis, kes pakub koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele tasuta ning soodustingimustel õigusabi. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.
Eesti