Vägivaldseid suhteid meie ümber on rohkem kui me arvata oskaksime, näiteks Eesti Õigusbüroo juristid on 2,5 aasta jooksul abistanud pea 8000 inimest seoses perekonnaõigusega. Enamus neist pöörduvad juristi jutule seoses laste hooldusõiguse või elatise küsimustega ning juristide sõnul tuleb 1/3 juhtudest välja, et vanemate kooselu lõppemise põhjuseks oli vägivaldne suhe. Juristi selge soovitus on - rääkige juhtunust kasvõi võõrale ning fikseerige arsti juures vigastused.



Eesti Õigusbüroo koostöös Tallinna Linnavalitsusega pakub oktoobrist aasta lõpuni tasuta õigusabi Tallinna korteriühistute juhatustele ning korteriomanikele. Õigusabi saab kogenud Eesti Õigusbüroo juristilt nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal elava järjekorra alusel Tallinna Linnavalitsuse infosaalis Vabaduse Väljak 7. Jurist on kohapeal olemas kolmel tööpäeval nädalas ning nõustamine on kõigile tasuta.



Uuel nädalal tähistatakse Eestis seitsmendat korda õigusemõistmise nädalat. Sellega seoses saab oktoobrikuu jooksul sõlmida aasta lõpuni kehtiva kliendilepingu Eesti Õigusbürooga tasuta ning kui kliendi brutokuutasu jääb alla 2128 euro, on talle esimesed kaks tundi õigusnõustamist samuti tasuta.



Möödunud aasta märtsis lahutanud naine avastas kuu aega pärast abielulahutust, et nende ühine elamine on tühjaks tassitud ning ka uksed-aknad ja isegi elektrijuhtmed on seinast ära viidud. Veelgi enam - mees oli jõudnud ära sahkerdada kolm sõidukit, kuurist jätnud järgi vaid vundamendi ning võtnud maha 2,6 hektarit kasvavat metsa. 140 000 eurosest ühisvarast jäi pärast mehe sahkerdusi alles ligikaudu 16 000 kahepeale jagamiseks.



Eesti Õigusbüroo tööõigusele spetsialiseerunud juristi sõnul tuleb üha rohkem tegeleda võõrtööjõuna Eestis töötavate inimeste probleemidega. Enamjaolt on tegemist Ukrainast, Moldovast ning Valgevenest Eestisse tööle tulnud inimestega, kes ei julge sageli enda õiguste eest seista kartuses, et nad saadetakse riigist välja. Kõige rohkem on probleeme töölepingutega - osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.



Tänavu 27. juunil kiitis valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas politseil alates 5. juulist kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad. Kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta. Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas selgitab olukorda.



Eestis on tekkinud olukord, kus aastatel 2003-2013 abikaasade vahel sõlmitud abieluvara jagamise lepingu järgi on kinnistu ainuomanikuks märgitud üks kaasadest, kuid see kehtib üksnes juhul, kui vastav kanne on tehtud ka kinnistusraamatusse. Kohtute praktikast aga selgub, et toona seda olulist kannet sageli ei tehtud ja paljud avastavad selle nüansi alles aastaid hiljem võlausaldajate nõuete kaudu, kes teise poole täitmata kohustuste tõttu kinnisvara soovivad realiseerida, kuna kinnistusraamatusse kande tegemata jätmise tõttu on tegemist ühisvaraga. Juristi hinnangul on teema väga oluline ning puudutab tuhandeid paare.



Suve lõpus ning sügise alguses kasvab oluliselt üüripindade nõudlus, kuna algab kooliaasta ning tudengid otsivad linnades kortereid. Eesti Õigusbüroo kogemus näitab, et enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest, samuti ei tea üürnikud sageli enda õigusi - näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid.



Üldiselt mõeldakse abieluvara jagamise peale alles abielu lahutamisel, mil see toiming on juba möödapääsmatu ning tagasiulatuvalt enam varasuhet muuta ei saa.
Eesti Õigusbüroo jurist Anu Baum selgitab, millal oleks mõistlik mõelda varasuhete muutmise peale juba abielus olles, milliseid riske on võimalik sellega maandada ning millised on need ohu märgid, mis viitavad abieluvara jagamise korra muutmise vajadusele.



Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada, kuna korteris viibijad väitsid, et neil on suusõnaline üürileping. Tänaseks on pikk saaga leidnud lahenduse, ebaseaduslikud elanikud on välja tõstetud ning omanik kodus tagasi. Eesti Õigusbüroo tänab inimesi, kes koduta jäänud naisele abi pakkusid - on kena näha, et meid ümbritsevad abivalmis inimesed.


8300 inimest tasusid õigusabi eest keskmiselt 10 eurot juhtumi kohta

Eesti Õigusbüroo pakub justiitsministeeriumiga koostöös tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Möödunud aastal abistati selle projekti raames 8300 inimest üle Eesti ning keskmine nõustamise aeg ühe inimese kohta oli 2,2 tundi, mis tähendab, et keskmiselt tuli enda mure lahendamise eest tasuda alla 10 euro. Kokku on Eesti Õigusbüroo 1,8 aasta jooksul abistanud 15 000 inimest ning sama projekti raames jätkatakse inimeste abistamist ka tänavu.

Kõige rohkem abistati 2018. aastal inimesi perekonnaõigusega seonduvates küsimustes (2800 korral), napilt samapalju tuli lahendada ka võlaõigusega seonduvaid probleeme (2700). Lisaks olid paljud inimeste pöördumised seotud tööõigusega, pärimisõigusega, asjaõigusega ning täitemenetlusega.

Eesti Õigusbüroo tegevjuhi Artur Fjodorovi sõnul näitab abi saanud inimeste hulk selgelt, et tavapärane õigusabi teenus on inimestele liialt kallis ning õigusabi peab olema tulevikus inimestele taskukohasem. “Meie kindel suund on õigusabi kättesaadavuse parandamine ning kui tänaste turuhindade juures suudab endale juristi abi lubada üksnes 20% elanikest, siis meie püüame teenindada ülejäänud 80% inimestest. Oleme paljud tegevused automatiseerinud ning ehitanud roboteid, kes oskavad klienti abistada inimese sekkumiseta. Lisaks sellele oleme arendamas õigusabiplatvormi ning juba käimasoleval aastal tuleme välja nö õigusabi Uberiga, mis viib õigusnõustamise täiesti uuele tasandile ja seda mitte üksnes Eestis,” sõnas Fjodorov.

Fjodorov lisab, et kuigi teenus on õigusmaastikul konkurentsitult soodsaim, siis kvaliteedis järeleandmisi ei tehta - Eesti Õigusbüroo juristide keskmine tööstaaž juristina on 17 aastat ning 91% klientidest on teenusega kas rahul või väga rahul.

Kõige rohkem pöördusid 2018. aastal Eesti Õigusbüroo poole inimesed Tallinnas (4800 inimest), Tartus (1085) ning Pärnus (486).

Möödunud aastal ehitas Eesti Õigusbüroo meeskond ka Eesti esimese robotjuristi, kes abistab inimesi tasuta inkassonõuete vähendamisel ning elatise hagi koostamisel.

Tasuta ning soodustingimustel õigusabi saavad kõik Eestimaal elavad inimesed, kelle brutokuupalk jääb alla Eesti 1,5-kordse keskmise (hetkel 1937€). Õigusabi jagatakse põhimõttel 2+3+10, kus kaks esimest tundi on tasuta, järgmise kolme tunni eest tuleb tasuda 20€ tunnis ning mahukamate kaasuste puhul saab veel 10 tundi õigusabi hinnaga 40€ tund.

Eesti Õigusbüroos abistab inimesi 35 juristi 15 nõustamiskohas üle Eesti. Lisainfot saab aadressilt www.juristaitab.ee või telefonile 6 880 400 helistades.

Eesti