Ostsime puudustega vana maja
Tere Ostsime suvel maja. Visuaalselt hinnates oli maja välisel vaatlusel täiesti okei, aga maja kätte saades hakkasid tulema ka välja igasugused toredad vead. Meie suurimaks murekohtadeks on maja katus ja ahju seisukord. Eelmised omanikud olid tellinud akti, kus on kirjas, et ahjude ja pliita seisukord on hea ja võib kütta. Pliit kukkus meil kohe kokku, kui plaadi eemaldasime, seda ei jõudnud me fikseerida ja jääb meie kanda, aga ahjudele tellisime korstnapühkijalt uue akti ning selgus tõsiasi, et ühe ahju seisukord on väga kehv, kivid on juba lahtised ja siibrikohad kinni krohvitud, aga kasutada nagu tohib. Teine suurem mure on meil katusega. Katus on hiljuti vahetatud, aga arvatavasti kuskil on midagi, mis vett sisse ajab. Nimelt tugevama paduvihmaga jookseb vesi mööda seinu tuppa ja põrandale. Sellest on tehtud ka video ja saadetud vanadele omanikele ja palunud neil see asi korda ajada. Nemad võtsid nüüd endale advokaadi ja vastasid meile läbi tema, et me olime umbes teadlikud, et ostsime 100 aastat vana maja. Ei vaidlegi selles osas vastu, ongi vana ja võibki majal konstruktsiooniga loomulikku kulumist ja aegumist olla, aga katus on ju hiljuti vahetatud ja see laseb läbi. Väidavad ka meile, et me ostsime ikkagi kvantiteeti ja 100 000 eest kvaliteeti ei saa, et nemad vastutust siin ei võta. Aga meie ostsime ikkagi heas usus omale ju kasutuskõlbliku maja aastaringselt elamiseks, aga saime põhimõtteliselt kõlbmatu maja. Mis võimalused on meil sellise juhtumiga ? Ka üldse on ?
Riigikohus selgitas käesoleva aasta kevadel tehtud lahendis enam kui sada aastat tagasi ehitatud talumaja varjatud puudusi käsitlenud kohtuasjas, et hoone lepingutingimustele vastavuse hindamisel tuleb lähtuda sarnaste vanade hoonete tavapärasest seisukorrast, mitte uusehitistele kehtestatud nõuetest. Kolleegium leidis, et juhul kui ostja ja müüja pole teisiti kokku leppinud, siis tuleb vana maja lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda sarnase kasutusotstarbe ja vanusega hoonete tavapärasest ehk keskmisest seisundist. Nimetatud asjas tuvastas ringkonnakohus eksperdi arvamuse põhjal, et talumaja puudused ei vasta saja-aastase palkmaja tavapärasele seisundile. Niivõrd lagunenud konstruktsioonid on umbes samal ajal ehitatud, aga vähemalt hooajaliselt endiselt elamuna kasutava hoone puhul haruldased. Samuti ei tõendanud müüjad, et ostja teadis või pidi teadma maja kehvast seisukorrast. Seetõttu oli hagi rahuldamine riigikohtu hinnangul põhjendatud.
Lisaks selgitas kolleegium, et varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda ostja – mitte vastava valdkonna asjatundja – mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Ostja ei pea enne lepingu sõlmimist maja üle vaatama, aga kui ta seda teeb ja puudused on ilmsed või juhib müüja neile tema tähelepanu, siis ei saa ta nende põhjal hiljem pretensioone esitada. Selles asjas kohtud ei tuvastanud, et ilma eriteadmisteta ostja oleks pidanud hoonet üle vaadates puudusi märkama.
Eeltoodut arvesse võttes on Teil pigem õigus nõuda puuduste kõrvaldamist või hinna alandamist ja enamsaadu tagastamist. Et aga kõiges kindel olla ja müüjate juristi kirjale korrektselt vastata, soovitan Teilgi pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.