Kaasomandi kasutamine
Tere. Küsimus ei ole õunapuust aias ega pingist selle all. Inimesel on mure. Küsimus on korteris olevates tubades (va korteri ühiskasutatavad ruumid), kus inimene on aastakümneid oma raha eest soetatud esmete keskel elanud. Lähtudes vastaja selgitustest, jääb arusaamatuks, mis mõte on üldse kinnisturaamatu kandel. Antud juhul siis 38/100 kaasomandist ja 62/100 kaasomandist. Mida see ühes korteris elavale mõlemale kaasomanikule konkreetselt tähendab? Aitäh!
Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Ehk selleks et ühist asja kasutada, on vajalik sõlmida mistahes kokkulepe. Kokkulepe võib olla notariaalne, kirjalik, suuline (mis vormis kokkulepe on, on oluline vaid kokkuleppest kinnipidamise nõudmisel kokkuleppe tõendamiseks ja kokkuleppe kehtivuse seisukohalt näiteks ühe kaasomandiosa võõrandamisel uue omaniku suhtes). Teie juhtumil kasutataksegi tõenäoliselt kaasomandi eset kokkuleppel ja on seda tehtud juba pikemat aega. Siiski on vastaja üsna veendunud, et kaasomanike toad ei vasta täpselt nende kaasomandi mõttelise osa suurustele, seega kasutatakse nagunii mitte omandi suuruse vaid kokkuleppe järgi. Põhjus, miks vastaja soovitab korduvalt sõlmida korteri kasutamiseks kaasomanike kokkulepe ja see kinnistusraamatusse kanda on selles, et seaduses on sätestatud, et kui kaasomanik kasutavad ja valdavad ühist asja kokkuleppel ja see ühine asi on kinnisasi, kehtivad kaasomanike omavahelised kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste (ostja, pärija, isik, kellele on osa kaasomandist kingitud jne) suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
Kinnisturaamatu mõtteliste osade kandel on mõte mitte valduse, vaid omandi seisukohast. Omanik saab teatavasti oma omandit müüa, kinkida, üürida jne. Näiteks kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Ehk kui näiteks üks tuba korterist, millel puudub kasutuskorra kokkulepe, antaks üürile, on kaasomanikel õigus kasutada ülejäänud korterit ühiselt, üüriraha aga jagada vastavalt mõtteliste osade suurusele. Samuti tuleb müügisumma kogu eseme võõrandamisel jagada vastavalt kaasomandi osa suurusele. Samuti tuleb kanda koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele.
Kaasomandit on võimalik igal ajal lõpetada, sel juhul jagatakse kaasomand taas kokkuleppel. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Korteri puhul tavaliselt reaalosadeks jagamine (see tähendab kahe täiesti eraldi korteri moodutamist) ei ole võimalik, seega tuleb valida ülejäänud viiside hulgast.