Sain teada 3 kuud tagasi, et olen ühe lapse bioloogiline isa. Mees, kelle kohta on praegu kanne lapse sünnitunnistusel, taotles läbi Kohtuekspertiisi Instituudi 2009 aastal põlvnemise testi. Test näitas, et tema pole lapse isa. Lapse ema ei teavitanud mind tol korral sellest. Mees ei ela lapsega ja tema emaga koos ega pole last ka lapsendanud, samuti pole ta elatist maksnud lapse emale. Soovin, et mind kantakse isana lapse sünnitunnistusele ja rahvastikuregistrisse.
Küsimused:
1) Kas olen õigesti aru saanud, et vastavalt seadusele võin vaidlustada isaduse ühe aasta jooksul arvates päevast, mil isadust vaidlustama õigustatud isikule (mulle) on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud (lapse ema teatas sellest mulle 3 kuud tagasi)?
Perekonnaseaduse § 94 alusel ei ole faktiliselt ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud ja kohus saab veenduda, et olemasoleva DNA testi alusel ei põlvne laps mehest, kes rahvastikuregistri järgi on hetkel lapse isa.
2) Kuna vastavalt tehtud DNA testile on hetkel sünnitunnistusel olev isik on välistatud kui lapse bioloogiline isa, kas on vajalik tsiviilhagi tema vastu või on võimalik ka hagita avaldus kohtule, et saada enda kui isa kohta kanne?
3) Kas piisab, kui võtan isaduse omaks või määrab põlvnemise tuvastamise kohus?
Vanema kanne sünnitunnistusel ja rahvastikuregistris
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Vanema kanne sünnitunnistusel ja rahvastikuregistris
Tere,
Küsimuses toodud asjaoludele tuginedes (viidatud 2009.a põlvnemise testile) võib järeldada, et laps on sündinud enne 2010.a (mil jõustus uus perekonnaseadus ja muutus vastav regulatsioon). Seetõttu tuleks küsijal tutvuda ka Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12 esitatud seisukohtadega (http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-48-12).
Arvestades alloodud selgitusi ja täpsete asjaolude olulisust nõude esitamise tähtaja väljaselgitamisel, soovitame küsijal pöörduda isiklikule õigusnõustamisele (vt ka http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -isikutele).
Kehtiva perekonnaseaduse § 91 lg 1 lause 2 alusel, ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.
PKS § 91 lg 1 lause 3 alusel, kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul.
PKS § 91 lg 1 lause 4 kohaselt, eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
PKS § 91 lg 2 kohaselt, lapse kaalukaid huve järgides võib regionaalminister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest.
Riigikohus on asunud seisukohale (vt ülalviidatud lahend), et enne 1. juulit 2010 sündinud lapse isadust vaidlustada sooviva isiku, kes enne seda kuupäeva ei teadnud ega pidanudki teadma, et lapse isana on rahvastikuregistrisse kantud teine mees, õigustatud ootuse kui põhiõiguse tagamiseks tuleb lugeda kehtiva PKS § 91 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja alguseks 1. juuli 2010, mitte lapse sünd. (kohtumääruse p. 16).
Riigikohus leidis ka (viidatud lahendis), et PKS § 91 lg 1 neljandas lauses sätestatud olukorras tuleb alati esitada kohtule ühiseks menetlemiseks kohtu loa saamise avaldus, isaduse vaidlustamise hagi ja isaduse tuvastamise hagi. (vt lahendi p 17). Täpsemalt menetluse, taotluste, kostjate jm kohta vt viidatud kohtulahendi p 17-19.
Vt ka: 2010.a jõustunud PKS §-d 87 lg 1, 91, 94 (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012).
Riigikohtu 23.05.12 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12 (http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-48-12).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Küsimuses toodud asjaoludele tuginedes (viidatud 2009.a põlvnemise testile) võib järeldada, et laps on sündinud enne 2010.a (mil jõustus uus perekonnaseadus ja muutus vastav regulatsioon). Seetõttu tuleks küsijal tutvuda ka Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12 esitatud seisukohtadega (http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-48-12).
Arvestades alloodud selgitusi ja täpsete asjaolude olulisust nõude esitamise tähtaja väljaselgitamisel, soovitame küsijal pöörduda isiklikule õigusnõustamisele (vt ka http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse- ... -isikutele).
Kehtiva perekonnaseaduse § 91 lg 1 lause 2 alusel, ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud.
PKS § 91 lg 1 lause 3 alusel, kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul.
PKS § 91 lg 1 lause 4 kohaselt, eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.
PKS § 91 lg 2 kohaselt, lapse kaalukaid huve järgides võib regionaalminister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest.
Riigikohus on asunud seisukohale (vt ülalviidatud lahend), et enne 1. juulit 2010 sündinud lapse isadust vaidlustada sooviva isiku, kes enne seda kuupäeva ei teadnud ega pidanudki teadma, et lapse isana on rahvastikuregistrisse kantud teine mees, õigustatud ootuse kui põhiõiguse tagamiseks tuleb lugeda kehtiva PKS § 91 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja alguseks 1. juuli 2010, mitte lapse sünd. (kohtumääruse p. 16).
Riigikohus leidis ka (viidatud lahendis), et PKS § 91 lg 1 neljandas lauses sätestatud olukorras tuleb alati esitada kohtule ühiseks menetlemiseks kohtu loa saamise avaldus, isaduse vaidlustamise hagi ja isaduse tuvastamise hagi. (vt lahendi p 17). Täpsemalt menetluse, taotluste, kostjate jm kohta vt viidatud kohtulahendi p 17-19.
Vt ka: 2010.a jõustunud PKS §-d 87 lg 1, 91, 94 (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012).
Riigikohtu 23.05.12 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12 (http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-48-12).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo