juristaitab.ee

Tere!
Üks Tallinna Notaribüroo on alustanud pea 20a. tagasi (17.01.2002) pärimismenetluse, mis on teadmata põhjustel jäänud kuni tänaseni antud büroo arhiivi. 16.11.2020 on büroo menetluse lõpuni viinud viidates, et pooleliolevad menetlused tuleb lõpuni viia ja riigiarhiivi edastada. Vaatamata eeltoodule on pärija büroole teada andnud, et tegemist on pärija mõistes aegunud temaatikaga ning pärimistunnistusel puudub tänaseks sisu ja vajadus. Ühtlasi on büroo esitanud pärijale ka arve vastavalt tänasest seadusest tulenevale hinnakirjale. Kuna Notari tasu seadus aga ei näe ette notari toimingute ajalisi piiranguid, siis uurin Teie seisukohta, kas antud kaasus kvalifitseerub Tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 146 lõige 1 juhtumiks ning kui suur on tõenäosus leida tõde kohtus, tuginedes Notari tasu seaduse paragrahv 46-le? Tänan!

Tere

Viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse säte käsitleb tehingust tuleneva nõude aegumist. Nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema selle sissenõutavaks muutumisest. Seega on oluline, millal tegi notar tehingu, millal väljastas arve ja sellest tulenevalt saab hinnata, kas sätet saab kohaldada või mitte.
Notari tasu seaduse Teie poolt viidatud säte räägib tasu ebaõigest määramisest. Kui tasu on määratud ebaõigesti, võib säte olla kohaldatav. Selleks tuleb hinnata kas ja mida notar on ametiülesannet täites teinud ja kas selle tegevuse eest määratud tasu on määratud õigesti. Kahjuks vastaja foorumitingimustes neid asjaolusid hinnata ei saa ning Teil tuleks pöörduda õigusnõustamisele registreerudes veebilehel https://hugo.legal/tasuta-oigusabi/

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist