Pärimismenetluse aegumine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Pärimismenetluse aegumine

08 Dets 2020, 21:40

Tere!

Üks Tallinna Notaribüroo on alustanud pea 20a. tagasi (17.01.2002) pärimismenetluse, mis on teadmata põhjustel jäänud kuni tänaseni antud büroo arhiivi. 16.11.2020 on büroo menetluse lõpuni viinud viidates, et pooleliolevad menetlused tuleb lõpuni viia ja riigiarhiivi edastada. Vaatamata eeltoodule on pärija büroole teada andnud, et tegemist on pärija mõistes aegunud temaatikaga ning pärimistunnistusel puudub tänaseks sisu ja vajadus. Ühtlasi on büroo esitanud pärijale ka arve vastavalt tänasest seadusest tulenevale hinnakirjale. Kuna Notari tasu seadus aga ei näe ette notari toimingute ajalisi piiranguid, siis uurin Teie seisukohta, kas antud kaasus kvalifitseerub Tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 146 lõige 1 juhtumiks ning kui suur on tõenäosus leida tõde kohtus, tuginedes Notari tasu seaduse paragrahv 46-le?

Tänan!

Re: Pärimismenetluse aegumine

16 Dets 2020, 22:14

Tere

Pärimismenetluse läbi viimise kord on sätestatud pärimisseaduses. Pärimisseaduse kohaselt tõestab notar pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse. Kui mõistliku aja jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates ei ole pärija pärimisõigus või selle ulatus pärimistunnistuse tõestamiseks piisavalt tõendatud, tõestab notar pärimistunnistuse, milles märgib talle pärimismenetluses teatavaks saanud andmed isikute kohta, kes on pärandi vastu võtnud, samuti võimaluse korral andmed isikute kohta, kellel võib selleks õigus olla. Mõistlikuks ei saa pidada 18 aasta pikkust viivitust.
Notariaadiseadusest tulenevalt on Notarite Koja tegevuse eesmärgiks muuhulgas kontrollida notarite kohusetundlikku ja laitmatut ametipidamist, kutse-eetika järgimist, väärikat käitumist ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmist. Seega võiksite pöörduda oma probleemiga esmalt Notarite Koja poole https://www.notar.ee/et/notarite-koda/ylesanded. Lisaks teostab notarite tegevuse üle haldusjärelvalvet justiitsministeerium. Isiku kaebus justiitsministrile võib olla tema suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks. Notari distsiplinaarsüüteod on muuhulgas ka ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.
Viidatus tsiviilseadustiku üldosa seaduse säte käsitleb tehingust tuleneva nõude aegumist. Nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema selle sissenõutavaks muutumisest. Seega on oluline, millal tegi notar tehingu, millal väljastas arve ja sellest tulenevalt saab hinnata, kas sätet saab kohaldada või mitte.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta