Kuidas kohaldatakse seadusjärgse pärimise korral pärandaja perekonnaseadusest tulenevat kohustust ülal pidada oma abi vajajat töövõimetut vanemat. Seaduses on sundosa mainitud vaid testamendi olemasolu korral. kas juhul, kui tegemist on seadusjärgse pärimisega on abi vajav töövõimetu vanem võrdsustatud esimese järjekorra pärijatega?
Pärandajal on esimese järjekorra pärijad ning töövõimetul vanemal on lisaks pärandajale veel üks täisealine laps.
Kuidas abi vajamine tõestatakse, kas seda peavad tegema esimese järjekorra pärijad või abi vajav vanem, kes soovib pärandist osa saada. Millest lähtutakse, kas varalisest seisukorrast või töövõimetuse astmest (invaliidsus, vanaduspension).
Seadusjärgne pärimine ja ülalpidamiskohustus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Seadusjärgne pärimine ja ülalpidamiskohustus
Pärimisseadusest tulev sundosa saamise õigus rakendub tõesti vaid testamendijärgse pärimise korral. Kuid ka siis ei oleks vanemal õigus nõuda sundosa, kui pärandaja alaneja sugulane, kes välistaks tema seadusjärgse pärimise korral, saab nõuda sundosa või võtab talle pärandatu vastu. Sundosa saamise õiguse korral oleks vastaval õigustatud isikul vaid rahaline nõue pärija vastu ning sellest isikust endast ei saaks pärijat.
Kui antud juhul on surnud isikul lapsed ja testamenti ta teinud ei ole, siis on tema sugulastest pärijaks vaid tema lapsed. Ülalpidamise saamise õigus ei muuda seda isikut pärijaks ega anna talle õigust pärimisseaduse alusel nõuda elatist kadunukese pärijatelt.
Kes, keda ja millisel juhul ülal pidama peab, tuleneb perekonnaseadusest (PKS).
PKS § 97: Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast iseülal pidama.
PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teiseastme ülenejad ja alanejad sugulased.
Ülalpidamise andmise juures tuleb arvestada mitmeid asjaolusid - nii ülalpidamist andma kohustatud isiku võimalust, ülalpeetavate arvu, kui ka õigustatud isiku enda võimalusi enda elatamiseks.
Kuidas tõendada abivajadust ja võimetust ennast ülal pidada, seadusest otseselt ei tulene ja seda peab igal üksikul juhul eraldi hindama. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis on alati võimalus pöörduda kohtu poole.
Vastas Eve Strang
Kui antud juhul on surnud isikul lapsed ja testamenti ta teinud ei ole, siis on tema sugulastest pärijaks vaid tema lapsed. Ülalpidamise saamise õigus ei muuda seda isikut pärijaks ega anna talle õigust pärimisseaduse alusel nõuda elatist kadunukese pärijatelt.
Kes, keda ja millisel juhul ülal pidama peab, tuleneb perekonnaseadusest (PKS).
PKS § 97: Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast iseülal pidama.
PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teiseastme ülenejad ja alanejad sugulased.
Ülalpidamise andmise juures tuleb arvestada mitmeid asjaolusid - nii ülalpidamist andma kohustatud isiku võimalust, ülalpeetavate arvu, kui ka õigustatud isiku enda võimalusi enda elatamiseks.
Kuidas tõendada abivajadust ja võimetust ennast ülal pidada, seadusest otseselt ei tulene ja seda peab igal üksikul juhul eraldi hindama. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis on alati võimalus pöörduda kohtu poole.
Vastas Eve Strang