Pärimisega tekkinud probleemid.

Ema tegi aluajal testamendi minule ja nüüd on väljastatud pärimisõgusetunnistus, mille alusel olen mina maja ainupärija. Majas elab aga endiselt tema elukaaslane, kellega neil on viimased 15 aastat olnud üürileping (viimased 4 aastat ei ole kirjalikult tehtud), seega on tähtajatu leping. Elukaaslasega on koos elatud orienteeruvalt 30 aastat. Mingeid investeeringuid pole elukaaslane majja teinud. Sooviksin teha nüüd üürilepingu ülesütlemisavalduse. Kui pikk on see aeg, mille pean andma talle väljakolimiseks, kas 1 või 3 kuud? Kui ta peale seda määratud aega ikkagi välja ei lähe, kas mul on õigus lasta ta vallast väljakirjutada ja välja tõsta? Tema kasutada on üürilepingu kohaselt ainult tuba ja köök. Kuivkäimla ja vesi asuvad majast väljas ja nende kasutamise kohapeal on lepingus kriips.. Kas ma võin piirata tal nende kasutamist ja kui ta etteantud tähtajaks välja ei koli, siis kas võin majast elektri välja lülitada? Lisaks kasutab ta omavoliliselt maja juurde kuuluvat maad ja kõrvalhoonet, kas saan keelata ka nende kasutamist?

Tähtajatu üürilepingu võib nii üürnik kui üürileandja üles öelda teatades sellest teisele poolele ette 3 kuud. Üürilepingu ülesütlemise avaldusele on ette nähtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (kirjalik, faks, e-kiri) ja selles tuleb märkida võlaõigusseaduse § 325 lõikes 2 nimetatud andmed, ilma milleta on ülesütlemine tühine.

Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:

1) üüritud asi;

2) lepingu lõppemise päev;

3) ülesütlemise alus;

4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.

Üürilepingu ülesütlemist saab vaidlustada üürikomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul arvates ülesütlemise avalduse saamisest.

Üüritud asja tagastamist reguleerib võlaõigusseadus alates § -st 334. Selle kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

Seega kui teatate ette üürilepingu ülesütlemisest 3 kuud, siis lepingu lõppemise päeval peab üürnik tagasi andma üürilepingu alusel tema kasutuses olnud ruumid.

Kui üürnik vabatahtlikult ruume ei vabasta, siis nn omakohtu korras ei ole õigus teda välja tõsta. Seda saab teha ainult kohtuotsuse alusel kohtutäitur.

Üürnik saab üürilepingu alusel kasutada neid ruume, mis lepingu alusel tema kasutusse on antud. Siiski juhul, kui lepingus ei ole reguleeritud teatud elementaarsete olmeruumide nagu näiteks nt toaleti, köögi või pesuruumi kasutamist, peab siiski tagama üürnikule võimaluse kasutada ruume, mis võimaldavad tal elementaarsete olmeliste vajaduste rahuldamise. Seega peab lubama kasutada üürnikul õues asuvat kuivkäimlat ja saada vett õues asuvast kaevust.

Muude, lepingus nimetamata ruumide ja maa-ala kasutamise õigust üürnikul ei ole.

Siiski peab võimaldama kasutada muid ruume ja maa-ala määral, et üürniku kasutuses olevatele ruumidele oleks tagatud juurdepääs.

Kuigi elamu on registreeritud üürniku elukohana, ei anna see nn sissekirjutus talle õigust asja kasutamiseks - kasutamise õiguse annab üüri- või muu leping.

KAs ja millistel tingimustel on omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, on reguleeritud rahvastikuregistri seaduse §-s 46.

Selle kohta täpsema info saamiseks soovitame pöörduda kohaliku omavalitsuse pädeva ametniku poole.