Ema soovib esitada sundosa nõude oma tütre testamendijärgse pärija suhtes, kelleks oli tütre elukaaslane.
Pärandina saadud vara hulka kuulub korter, mille ema kinkis tütrele aasta enne tema surma ja mida ema kasutab ainsa elukohana.
Erinevad õigusabi andvad isikud on väljendanud seisukohta, et emal on väga vähe võimalusi sundosa nõudes oma korter tagasi saada.
Milline on teiste sarnases situatsioonis olnud isikute kogemus sundosa nõudel?
Kas kohtu kaudu nõude esitamine on tõesti asjatu aja ja raha raiskamine?
sundosa nõue
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Sundosa nõue
Kehtiva pärimisseaduse § 104 lg 1 kohaselt on sundosa saamise õigus testamendiga pärandist ilma jäetud pärima õigustatud vanematel kahe tingimuse olemasolul:
Esiteks on vanemal sundosa saamisel õigus juhul, kui pärandajal ei olnud lapsi. Kuna lapsed alanejate sugulastena kuuluvad esimese järjekorra seadusjärgsete pärijate hulka, siis ei ole laste olemasolul vanemad teise järjekorra seadusjärgsete pärijatena seaduse järgi pärima õigustatud isikuteks, kellel oleks õigus sundosa nõuda.
Teiseks, tuleks tõendada asjaolu, et pärandajal oli vanema suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus ehk abivajav vanem oli seisus, mis ei võimaldanud end ise ülal pidada.
Kui mõlemad tingimused on olemas, siis tuleks arvestada ka seda, et kehtiva seaduse kohaselt on sundosa nõue suunatud raha maksmisele suuruses, mis vastab poolele pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Täpsema informatsiooni saamiseks sundosa nõude esitamise võimalikkuse kohta konkreetses pärimises oleks soovitav pöörduda pärimismenetlust läbiviiva notari poole.
Esiteks on vanemal sundosa saamisel õigus juhul, kui pärandajal ei olnud lapsi. Kuna lapsed alanejate sugulastena kuuluvad esimese järjekorra seadusjärgsete pärijate hulka, siis ei ole laste olemasolul vanemad teise järjekorra seadusjärgsete pärijatena seaduse järgi pärima õigustatud isikuteks, kellel oleks õigus sundosa nõuda.
Teiseks, tuleks tõendada asjaolu, et pärandajal oli vanema suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus ehk abivajav vanem oli seisus, mis ei võimaldanud end ise ülal pidada.
Kui mõlemad tingimused on olemas, siis tuleks arvestada ka seda, et kehtiva seaduse kohaselt on sundosa nõue suunatud raha maksmisele suuruses, mis vastab poolele pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.
Täpsema informatsiooni saamiseks sundosa nõude esitamise võimalikkuse kohta konkreetses pärimises oleks soovitav pöörduda pärimismenetlust läbiviiva notari poole.