2009. aastal pärisin koos oma Vennaga 200m2 maja peale Isa surma. Maja on aga reaalselt pooleks jagamata, kuna selleks nõuti inventuuri tegemist (mööblit sees ei ole, on ainult 4 seina) ja suurt summat, et maja ära jagada. Maja on lihtne jagada täpselt pooleks, kuna mõlemad 100 m2 on elamiskõlblikud, st varustatud veega, vannitoa ja veevärgi ja kraanikaussidega. Notar aga väidab, et ei saa täpselt pooleks jagada, sest nemad määravad kindlad toad, mis me siis saame. Kuidas ma saan oma osa siis maha müüa, kui mulle antakse tervest majast eraldi toad, kui ON võimalik täpselt pooleks maja jagada?
Oleme pärijatena mõlemad sünnist saadik isa poolt majja sisse kirjutatud. Kas teisel pärijal on õigus inimesi ilma minu loata (kuna puudub ju reaalne pärimisosa, kuhu siis sissekirjutatav isik end sisse seaks?) sisse kirjutada? Mina ei ole nõus, et minu Isa poolt pärandatud majja seavad sisse end võõrad. Veel enam, kui reaalosa, st inventuur ja pärand jagamata on? Kas Kohalik omavalitsus vajab selleks, et võõrast sisse kirjutada, ka minu luba või võib teine kaaspärija seda teha minu selja taga?
Kui on võimalik, et seadus lubab ilma minu nõusolekuta sisse kirjutada võõraid, siis kas mul on õigus nõuda üüriraha sissetungija käest või muul moel kuidagi piirata, et inimesel, kes sisse kirjutatakse - minu pärandatud majas, et tal kõik lubatud pole. Olen mures, kuna minul on tütar ja vend soovib sisse kirjutada kriminaali (seadusega pahuksis, vaimselt tasakaalutu (ravil ), agressiivne (peksmisregister suur)). Kui on võimalik seda kuidagi takistada, siis sooviksin infot. Kohalik omavalitsus ei saa ju minu kui kaasomaniku nõusolekuta kedagi lihtsalt sisse kirjutada!?
Päritud vara
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Päritud vara
Kahjuks ei ole võimalik anda täpsemaid selgitusi selle kohta, miks antud juhul ei ole võimalik kinnistut (kui maja alune maa on ikka kinnistatud) koos ehitisega jagada reaalosaks. Reaalselt kaheks eraldi kinnistuks jagamise esmaseks eelduseks on nende kahe eraldi katastriüksuse kandmine maakatastrisse, selle eelduseks omakorda võib olla vajadus kehtestada uus planeering. Võib-olla ei ole jagamine üldse võimalik, kuna jagamise tulemusel jääksid krundid väiksemaks lubatud suurusest või pole võimalik eraldi kinnistuid moodustada, kuna reeglina ei saa kinnistu piir minna läbi maja või on muid põhjusi. Antud küsimuste osas saate kindlasti vastuse notarilt, kes on Teid juba nõustanud.
Ilmselt on notar soovitanud Teil sõlmida kinnistu ja hoone kasutuskorra kokkulepe ning kanda selle kokkuleppe kohta märkus kinnistusraamatusse. Kui kinnistusraamatusse on kantud märkus selle kokkuleppe kohta, siis kehtib see ka kõigi järgmiste omanike suhtes. Kokkuleppega on võimalik määrata, millised ruumid ja osa maatükist kummagi kaasomanikku ainukasutusse jääb ja millised osad on ühiskasutuses. Samuti on selle kokkuleppe raames võimalik kokku leppida, kuidas jagatakse tulu ja kantakse kulud ning, kas kaasomanikel on õigus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta anda tema kasutuses olevad ruumid kolmanda isiku kasutusse.
Kui sarnast kokkulepet sõlmitud ei ole, siis tuleb lähtuda asjaõigusseaduses kaasomandi kohta sätestatust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
Kui üks kaasomanikest leiab, et tema õigusi on rikutud, on võimalik pöörduda kohtusse.
Elukohaandmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub rahvastikuregistriseaduse ja selle alusel vastu võetud määruse alusel.
Rahvastikuregistri § 40 lõike 6 kohaselt, kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
Täpsemat infot elukohaandmete kandmise kohta saate kohalikust omavalitsusest.
Ilmselt on notar soovitanud Teil sõlmida kinnistu ja hoone kasutuskorra kokkulepe ning kanda selle kokkuleppe kohta märkus kinnistusraamatusse. Kui kinnistusraamatusse on kantud märkus selle kokkuleppe kohta, siis kehtib see ka kõigi järgmiste omanike suhtes. Kokkuleppega on võimalik määrata, millised ruumid ja osa maatükist kummagi kaasomanikku ainukasutusse jääb ja millised osad on ühiskasutuses. Samuti on selle kokkuleppe raames võimalik kokku leppida, kuidas jagatakse tulu ja kantakse kulud ning, kas kaasomanikel on õigus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta anda tema kasutuses olevad ruumid kolmanda isiku kasutusse.
Kui sarnast kokkulepet sõlmitud ei ole, siis tuleb lähtuda asjaõigusseaduses kaasomandi kohta sätestatust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.
Kui üks kaasomanikest leiab, et tema õigusi on rikutud, on võimalik pöörduda kohtusse.
Elukohaandmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub rahvastikuregistriseaduse ja selle alusel vastu võetud määruse alusel.
Rahvastikuregistri § 40 lõike 6 kohaselt, kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
Täpsemat infot elukohaandmete kandmise kohta saate kohalikust omavalitsusest.