Tere,
Lapsed pärimas oma vanemate järel, kellest üks suri varem, kuid pärimismenetlust siis ei algatatud. Üks lastest nõudis inventuuri, teine mitte. Kas sellisel juhul see teine on kohustatud katma kõik pärandaja kohustused?
inventuur
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: inventuur
Tere,
Pärimisseaduse § 137 sätestab, et pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud. Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Pärimisseaduse § 139 lg 7 kohaselt kehtivad ühe pärija nõudel tehtud inventuuri puhul pärimisseaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida.
Pärimisseaduse § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Seega peaks notariaalselt tõestatud inventuuri nõude esitama iga pärija, kes soovib enda vastutusest vabanemist ja tegema seda kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Pärimisseaduse § 142 sütestab kohustuste täitmise järjekorra järgmiselt:
(1) Pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused
järgmiselt:
1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud;
2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded;
3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.
(2) Järgmise järjekorra kohustused täidetakse pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist.
(3) Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega.
(4) Kui pärija täidab kohustused muus kui käesolevas paragrahvis sätestatud järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest.
(5) Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus panna kohustuse täitmise mõnele pärijale või annakusaajale, kuid ei või muuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste täitmise korda.
(6) Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides
1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
Mida tähendab siinkohal viivitamata? Kui pärija saab teada, et pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, siis tulekski koheselt esitada pankrotiavaldus.
Pankrotiavalduse saavad esitada nii need pärijad, kes nõudsid inventuuri, kui need, kes inventuurinõuet ei esitanud. Inventuuri läbiviimine ei ole pankrotiavalduse esitamise eelduseks, võib esitada otse pankrotiavalduse ilma inventuurita.
Kõik see eelnev jutt kehtib eelkõige siis, kui pärandaja võlad ületavad niiöelda päritava positiivse vara väärtust. Kui pärandaja varast piisab tema võlgade rahuldamiseks, siis tasuvad pärijad võlad vastavalt pärandiosade suurustele ja inventuuri tegemine või mittetegemine nimetatud asjaolu ei mõjuta.
Täiendavate küsimuste korral soovitan konsulteerida pärimisasja menetleva notariga.
Lugupidamisega
Kätlin Aun- Janisk
notar
Pärimisseaduse § 137 sätestab, et pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud. Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Pärimisseaduse § 139 lg 7 kohaselt kehtivad ühe pärija nõudel tehtud inventuuri puhul pärimisseaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida.
Pärimisseaduse § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Seega peaks notariaalselt tõestatud inventuuri nõude esitama iga pärija, kes soovib enda vastutusest vabanemist ja tegema seda kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Pärimisseaduse § 142 sütestab kohustuste täitmise järjekorra järgmiselt:
(1) Pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused
järgmiselt:
1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud;
2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded;
3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.
(2) Järgmise järjekorra kohustused täidetakse pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist.
(3) Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega.
(4) Kui pärija täidab kohustused muus kui käesolevas paragrahvis sätestatud järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest.
(5) Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus panna kohustuse täitmise mõnele pärijale või annakusaajale, kuid ei või muuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste täitmise korda.
(6) Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides
1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
Mida tähendab siinkohal viivitamata? Kui pärija saab teada, et pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, siis tulekski koheselt esitada pankrotiavaldus.
Pankrotiavalduse saavad esitada nii need pärijad, kes nõudsid inventuuri, kui need, kes inventuurinõuet ei esitanud. Inventuuri läbiviimine ei ole pankrotiavalduse esitamise eelduseks, võib esitada otse pankrotiavalduse ilma inventuurita.
Kõik see eelnev jutt kehtib eelkõige siis, kui pärandaja võlad ületavad niiöelda päritava positiivse vara väärtust. Kui pärandaja varast piisab tema võlgade rahuldamiseks, siis tasuvad pärijad võlad vastavalt pärandiosade suurustele ja inventuuri tegemine või mittetegemine nimetatud asjaolu ei mõjuta.
Täiendavate küsimuste korral soovitan konsulteerida pärimisasja menetleva notariga.
Lugupidamisega
Kätlin Aun- Janisk
notar