Tere!
Teemaks pärandi jagamine ja selle edasine kasutamine 3 võrdse pärija (pärandaja lapsed) vahel.
Esitan lühiülevaate. Testamenti paraku ei ole.
Pärandiks on korter koos sisustusega (viimase osas vaidlusi veel ei ole tekkinud). Kaks pärijat soovivad korteri remontida ja anda üürile, kolmas (päringu esitaja) soovib korteri müüki panekut või oma osa väljamaksmist. Seejuures soovin ma kogu korteri turuhinnast 1/3; mitte kaasomandi müüki panemisel kujunevat osaku turuhinda, mis on ilmselgelt väiksem ja mille korral tekiks teistel kaasomanikel õigus osak palju soodsamalt omandada ostu eelisõiguse tõttu. Kolmandiku turuhinnaga väljaostmisest pole teised kaks pärijat hetkel huvitatud. Nende nõudmine on, et ma loobuks oma pärandi osast. Pean lisama, et loomulikult pole ma nõus ka korteri remonti panustama. Seega on mulle esitatud nõudmine, et juhul, kui ma ei maksa remondi eest, pean loobuma pärandist nende kasuks.
Võin lisada, et olen loobunud mõttest oma osa pärandist loovutada ning minu eesmärk on saada õiglane osa pärandist, mis peaks olema minu praeguse arusaama kohaselt 1/3 korteri turuväärtusest.
Järgnevad küsimused:
1) kas eelneva põhjal peaksime vormistama pärandi vastuvõtmise ühis- või kaasomandina (või ta on automaatselt üks või teine)?
2) pärimisseaduse paragraaf §160 kohaselt võib erilise mälestusväärtusega asju vaid pärijate vahelisel enampakkumisel müüa. Korter ei saa ometi kuuluda selle paragraafi ja sellest tulenevate piirangute alla?
3) Kas mind on võimalik kaas- või ühisomanikuna (vastavalt vastusele esimesele küsimusele) sundida korteri remonti investeerima või vastasel juhul pean ma oma osalusest loobuma?
4) Kas minu tahte vastaselt on teistel pärijatel võimalik korterit välja üürida?
5) Matusekulud on tasutud osalt lahkunu rahadest ja ülejäänud summa on kaetud minu ja teise pärija poolt (kolmas pärija hoolitses lahkunu eest, mis tõttu ei pidanud kandma matusekulusid). Küsimus on peale kadunukese lahkumist tekkinud kommunaalkuludes. Korterit on kasutanud ajutiselt teised kaks pärijat, kas nemad peavad ka pärastised kommunaalkulud tasuma või need jagunevad kõigi pärijate vahel (juhul, kui ei jõuta kokkuleppele)?
6) Kohtusse pöördumine - kas antud juhul tegemist tavalise olukorraga, millele tuleb kiire lahend või eelistab kohus enamuse poolt esitatud nõudmistele õiguse andmist? Kas tegemist lihttoiminguga või eeldab selline juhtum ka kaitsjaid?
7) Kuidas jagunevad kohtu- ja muud kulud (nt korteri hindamine)? Kas kõigi osapoolte vahel või pean mina toimingu algatanuna kulud kandma?
8) 2 pärijat väljaspool Eestit. Kui keegi neist ei peaks mingil põhjusel kohtusse ilmuma, siis kas on võimalik ka tagaselja otsus välja kuulutada? Või aitab kohtusse mitteilmumine otsuse langetamist venitada?
Ette tänades
Pärandi jagamine ja selle edasine kasutamine pärijate vahel
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Pärandi jagamine ja selle edasine kasutamine pärijate va
Tere,
Pärimisseadus sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärijatel on võimalik kokku leppida pärandvara jagamises selliselt, et pärijatele hakkavad kuuluma kaasomandiosad konkreetsest pärimise teel saadud esemest. Juhul kui selline kokkulepe puudutab korteriomandit, siis tuleb vastav kokkulepe sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Juhul kui sellekohast kokkulepet ei sõlmita, kuulub korteriomand pärijatele ühiselt (ühisomand).
Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kuid ta ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Ühisomandiosa konkreetsest korteriomandist pärija iseseisvalt võõrandada ei saa.
Kaldun arvama, et korteriomand pigem ei ole erilise mälestusväärtusega asi, kuid miks ka mitte, kui pärijad selles osas ühel meelel peaksid olema.
Asjaõigusseaduse kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Juhul kui kaasomaniku nõusolekuta tehtavad kulutused on kasulikud (kulutused, millega eset oluliselt parendatakse) või toreduslikud (kulutused, millega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu), siis selliste kulutuste hüvitamist ei saa hiljem parenduste tegemisega mittenõustunud kaasomanikult nõuda.
Tulenevalt asjaõigusseadusest võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega ei tohiks teised kaasomanikud (või siis ühisomanikud) ilma ühe omaniku nõusolekuta korteriomandit üürile anda.
Asjaõigusseadus sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, seega pärast pärandaja surma tekkinud küttekulud jne kannavad omanikud vastavalt neile kuuluvate omandiosade suurustele.
Mina soovitaksin pigem proovida teiste pärijatega kokku leppida kui kohtuteed alustada. Kohtusse pöördumine on õigustatud siis, kui kokkulepete sõlmimine pole võimalik. Ei ole võimalik prognoosida kohtumenetlusele kuluvat aega ega kulusid. Kulude osas oleneb paljuski sellest, kas ja millist esindajat kohtus kasutate ning kellelt mõistab kohus välja kohtukulud. See kas pärandvara jagamisel tasutakse teile korteriomandi ühisomandiosa üleandmise eest hüvitist arvestatuna mõttelise osa turuväärtusest või terve korteriomandi turuhinnast või veel mingi muu arvestuse alusel, on eelkõige kokkuleppe küsimus, juhul kui pöördute kohtusse, siis olenevalt nõudest võib see olla ka kohtu otsustada. Kohtus peab kumbki pool oma väiteid tõendama ja nõudeid põhjendama, kui kasutate tõendina hindamisakti, siis on hindamisakti kulud teie kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Tsiviilasja hinna määramiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt. Eksperdi hindamiskulude kandmine nähakse ette tsiviilasja hinna kindlakstegemise määruses. Kulud võib täielikult või osaliselt jätta selle poole kanda, kes põhjustas hindamise vajaduse asja hinna nimetamata jätmise, ebaõige hinna avaldamise või avaldatud hinna põhjendamatu vaidlustamisega.
Menetluskulude kandmise osas sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik, et menetluskulud kannab: 1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; 2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
Tagaseljaotsuse kohta sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik: Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Soovitan küsijal pöörduda õigusalasele konsultatsioonile ja võimalusel koos teiste pärijatega.
Lugupidamisega
Kätlin Aun-Janisk
notar
Pärimisseadus sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärijatel on võimalik kokku leppida pärandvara jagamises selliselt, et pärijatele hakkavad kuuluma kaasomandiosad konkreetsest pärimise teel saadud esemest. Juhul kui selline kokkulepe puudutab korteriomandit, siis tuleb vastav kokkulepe sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Juhul kui sellekohast kokkulepet ei sõlmita, kuulub korteriomand pärijatele ühiselt (ühisomand).
Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kuid ta ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Ühisomandiosa konkreetsest korteriomandist pärija iseseisvalt võõrandada ei saa.
Kaldun arvama, et korteriomand pigem ei ole erilise mälestusväärtusega asi, kuid miks ka mitte, kui pärijad selles osas ühel meelel peaksid olema.
Asjaõigusseaduse kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Juhul kui kaasomaniku nõusolekuta tehtavad kulutused on kasulikud (kulutused, millega eset oluliselt parendatakse) või toreduslikud (kulutused, millega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu), siis selliste kulutuste hüvitamist ei saa hiljem parenduste tegemisega mittenõustunud kaasomanikult nõuda.
Tulenevalt asjaõigusseadusest võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega ei tohiks teised kaasomanikud (või siis ühisomanikud) ilma ühe omaniku nõusolekuta korteriomandit üürile anda.
Asjaõigusseadus sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, seega pärast pärandaja surma tekkinud küttekulud jne kannavad omanikud vastavalt neile kuuluvate omandiosade suurustele.
Mina soovitaksin pigem proovida teiste pärijatega kokku leppida kui kohtuteed alustada. Kohtusse pöördumine on õigustatud siis, kui kokkulepete sõlmimine pole võimalik. Ei ole võimalik prognoosida kohtumenetlusele kuluvat aega ega kulusid. Kulude osas oleneb paljuski sellest, kas ja millist esindajat kohtus kasutate ning kellelt mõistab kohus välja kohtukulud. See kas pärandvara jagamisel tasutakse teile korteriomandi ühisomandiosa üleandmise eest hüvitist arvestatuna mõttelise osa turuväärtusest või terve korteriomandi turuhinnast või veel mingi muu arvestuse alusel, on eelkõige kokkuleppe küsimus, juhul kui pöördute kohtusse, siis olenevalt nõudest võib see olla ka kohtu otsustada. Kohtus peab kumbki pool oma väiteid tõendama ja nõudeid põhjendama, kui kasutate tõendina hindamisakti, siis on hindamisakti kulud teie kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Tsiviilasja hinna määramiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid või korraldada vaatluse või määrata hindamise eksperdi poolt. Eksperdi hindamiskulude kandmine nähakse ette tsiviilasja hinna kindlakstegemise määruses. Kulud võib täielikult või osaliselt jätta selle poole kanda, kes põhjustas hindamise vajaduse asja hinna nimetamata jätmise, ebaõige hinna avaldamise või avaldatud hinna põhjendamatu vaidlustamisega.
Menetluskulude kandmise osas sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik, et menetluskulud kannab: 1) menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; 2) isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; 3) isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
Tagaseljaotsuse kohta sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik: Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Soovitan küsijal pöörduda õigusalasele konsultatsioonile ja võimalusel koos teiste pärijatega.
Lugupidamisega
Kätlin Aun-Janisk
notar