Tere!
Vanaisa suri 2005. Pärijatena tulid arvesse vanaema ja nende kaks last (minu ema ja onu). Esialgse kokkuleppe kohaselt pidi kogu vanaisa osa minema vanaema nimele, millest aga onu viimasel hetkel keeldus ja oma osa välja nõudis. Ehk siis onule kuulub hetkel 25% ja vanaemale 75% varast. Hetkel on vanaema tervis selline, et ta päris üksi enam hakkama ei saa, onu keeldub tema hooldamisest ja kogu kohustus on jäänud minu emale. Kas vanaema surma korral läheb see 75% omakorda minu ema ja onu vahel jagamisele? Kas ainus võimalus selle vältimiseks on kinkeleping? Kas seaduses ei ole mõnda punkti, mis hooldamisest keeldumisel ka pärandusest ilma jätab?
Lugupidamisega,
pärimisõigus ja kinkeleping
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: pärimisõigus ja kinkeleping
Tere,
Pärimisseadus sätestab, et esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja lapsed. Sain aru, et vanaisa on surnud ja seega antud juhul oleks vanaema seadusjärgsed pärijad tema lapsed- küsimuse esitaja ema ja onu. Juhul kui vanaema soovib seda olukorda muuta, siis on tal võimalik teha testament. Testamendi soovitan teha notariaalselt tõestatud vormis. Juhul kui vanaema tervis on kehv ja ei võimalda notaribüroose kohaleminekut, võib ta notari koju kutsuda. Testamenti, samuti kinkelepingut saab vanaema teha siis, kui ta on teo- ja otsusevõimeline, saab aru oma tegude tähendusest ja suudab neid juhtida.
Vanaema võib teha ka koduse testamendi. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodusele testamendile sätestab pärimisseadus mitmeid nõudeid, mida tuleks kindlasti järgida, vastasel juhul võib testament osutuda tühiseks. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar
Pärimisseadus sätestab, et esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja lapsed. Sain aru, et vanaisa on surnud ja seega antud juhul oleks vanaema seadusjärgsed pärijad tema lapsed- küsimuse esitaja ema ja onu. Juhul kui vanaema soovib seda olukorda muuta, siis on tal võimalik teha testament. Testamendi soovitan teha notariaalselt tõestatud vormis. Juhul kui vanaema tervis on kehv ja ei võimalda notaribüroose kohaleminekut, võib ta notari koju kutsuda. Testamenti, samuti kinkelepingut saab vanaema teha siis, kui ta on teo- ja otsusevõimeline, saab aru oma tegude tähendusest ja suudab neid juhtida.
Vanaema võib teha ka koduse testamendi. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodusele testamendile sätestab pärimisseadus mitmeid nõudeid, mida tuleks kindlasti järgida, vastasel juhul võib testament osutuda tühiseks. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar