kaaspärijaks laps

Meil on pärimismenetlus lõpetatud. Osa kaaspärijad tegelikult pärandvarast huvitatud ei ole, kuid õigeaegselt oma asju korda ei ajanud. Kas ja kuidas on neil võimalik pärandist loobuda nüüd, kui pärimistunnistused käes. Kas midagi on teisiti, kui kaaspärijate seas on ka üks laps ( alaealine). Kas on miskit vahet kaaspärijaks olemisel ja pärandvaraühisusel?

Tere,

Vastavalt alates 01.01.2009 kehtima hakanud pärimisseadusele on võimalik pärandist loobuda kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest. Kui notar on tõestatud pärimistunnistuse, siis eeldatavasti on pärandist loobumise tähtaeg juba möödunud ja pärandist loobuda pole enam võimalik.
Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Sellises situatsioonis on võimalik kaaspärijal käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, näiteks võõrandada seda kokkuleppel teisele pärijale (teistele pärijatele) või kolmandale isikule väljaspool pärijate ringi. Kui kaaspärija müüb oma osa pärandvara ühisusest kolmandale isikule, on ülejäänud kaaspärijatel ostueesõigus. Tehing, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab temale kuuluvat osa pärandvara ühisusest, peab olema notariaalselt tõestatud.
Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest (ei saa võõrandada talle kuuluvat ühisomandiosa konkreetsest esemest).
Iga kaaspärija võib nõuda ka pärandvara jagamist. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad millise kaaspärijale. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
Juhul kui üks pärijatest on alaealine, siis tuleks tehingute tegemisel arvestada perekonnaseadusest tulenevaid nõudeid ja erisusi. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus - seega peaksid mõlemad vanemad esindama last koos, va perekonnaseaduses toodud erijuhud.
Vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara. Erandina on lubatud teha tavapäraseid kinkeid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks.
Teatud tehingute lapse nimel tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. Näiteks ei või vanem lapse nimel kohtu eelneva nõusolekuta: käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut, teha tehingut, millega alaealine võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut; omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks, teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks, sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet.
Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
Vanem ei saa last esindada tehingutes, mille üks pool on laps ja teine pool vanem, vanema abikaasa, vanema otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises lapse suhtes. Sellises situatsioonis määratakse kohtus lapsele erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad teha ei saa. Samuti määratakse erieestkostja päritud vara valitsemiseks, kui pärandaja on määranud, et vanemad ei tohi seda vara valitseda.

Soovitan küsijal pöörduda notari konsultatsioonile.

Lugupidamisega
Kätlin Aun-Janisk
notar