tere
Vanaema tegi kunagi korteri testamendiga minu nimele. Elasin oma perega vanaemaga koos, tegime remonti seal jne (uued aknad,välisseinte soojustamised,uus pliit,uus välisuks,uus köögipõrand) aga juhtus nii, et läksime mehega lahku ja nii mees kui mina kolisime vanaema juurest ära. Siis tulid vanaema 2 tütart ja tühistasid testamendi ja jäingi sellest korterist ilma kui olime seal oma rahadega teinud remondi. Mulle ütlesid tädid, et kuna mina välja kolisin pole ka mul õigust sellele korterile, et mina oleksin pidanud elama seal kuni vanaema surmani ja ta matma (seda ma testamendist välja ei lugenud). Nüüd kahjuks vanaema enam pole ja tädid müüsid korteri maha. Kas minul pole õigus mingit raha saada? Kas selle eest, et ma seal remonti tegin, pole mul vähemalt remondirahagi tagasi saada? tänan
testament
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: testament
Tere,
Tõsi ta on, et vanaema korteri remontimine ei takista vanaemal viimse tahte avalduse muutmist ega oma surma puhuks uute korralduste tegemist. Korterist välja kolimine iseenesest ei muuda ega lõpeta Teie õigust pärida, loeb see, kas ja milliseid korraldusi tegi vanaema oma surma puhuks.
Kas vanaema tegi siis uue testamendi ja määras pärijateks tädid? Küsimusest saan aru, et vanaema pärijateks olid tädid. Pärijatele lähevad üle pärandaja õigused ja kohustused, seega on küsimusest saadud info põhjal tädid vanaema õigusjärglased ning võimalike nõuete esitamine saab toimuda siis nende vastu.
Võlaõigusseadus sätestab alusetu rikastumise kohta muuhulgas järgmist: teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
Kulutuste tegijal ei ole eelpool nimetatud nõudeõigust, kui:
1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;
2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud;
3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu;
4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.
Juhin tähelepanu, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
Soovitan Teil suhelda vanaema pärijatega tekkinud olukorra ja tehtud kulutuste teemal ning proovida saavutada kokkulepet kulutuste hüvitamise osas. Juhul kui läbirääkida ega kokkulepet saavutada pole võimalik, siis soovitan Teil pöörduda õigusnõu saamiseks ning kohtusse pöördumise üle otsustamiseks täiendavale õigusalasele konsultatsioonile.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar
Tõsi ta on, et vanaema korteri remontimine ei takista vanaemal viimse tahte avalduse muutmist ega oma surma puhuks uute korralduste tegemist. Korterist välja kolimine iseenesest ei muuda ega lõpeta Teie õigust pärida, loeb see, kas ja milliseid korraldusi tegi vanaema oma surma puhuks.
Kas vanaema tegi siis uue testamendi ja määras pärijateks tädid? Küsimusest saan aru, et vanaema pärijateks olid tädid. Pärijatele lähevad üle pärandaja õigused ja kohustused, seega on küsimusest saadud info põhjal tädid vanaema õigusjärglased ning võimalike nõuete esitamine saab toimuda siis nende vastu.
Võlaõigusseadus sätestab alusetu rikastumise kohta muuhulgas järgmist: teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
Kulutuste tegijal ei ole eelpool nimetatud nõudeõigust, kui:
1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik;
2) kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud;
3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu;
4) kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud.
Juhin tähelepanu, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest.
Soovitan Teil suhelda vanaema pärijatega tekkinud olukorra ja tehtud kulutuste teemal ning proovida saavutada kokkulepet kulutuste hüvitamise osas. Juhul kui läbirääkida ega kokkulepet saavutada pole võimalik, siis soovitan Teil pöörduda õigusnõu saamiseks ning kohtusse pöördumise üle otsustamiseks täiendavale õigusalasele konsultatsioonile.
Lugupidamisega
Kätlin Aun - Janisk
notar