Tere,
Isa suri 1994 ja ta oli kinnisvara kaasomanik, millest meie (mina ja minu õde) pärijatena ei olnud teadlikud (elasime isast aastaid lahus ning ka isa ise ei kasutanud aastaid enne surma nimatatud elamispinda enda tarbeks). Nüüd, 2011 novembris saime KOV-lt teate, et meil on võimalik esitada avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks, sest me oleme 1994 surnud isiku ainupärijad. Kui me avaldust määratud tähtajaks ei esita, siis on maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud kaasomanikel õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist kogu ulatuses ja sellele maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks.
Palun selgitage, mida seesuguses situtasioonis ette võtta? Kas on üldse võimalik, et me oleme pärijad, kui me ei ole seni pärandit ametlikult vastu võtnud (ei olnud ka sellest võimalusest teadlikud) ega asunud seda ka kasutama? Kas pärandit oleks üldse veel võimalik vastu võtta, kui niipalju aastaid on möödas ning kaasomandis olevas hoones on seni elanud vaid teised kaasomanikud? Ning mida võib kaasa tuua pärandi vastuvõtmine sellise hilinemisega (nt õigus nõuda meilt hoone haldamiskulude hüvitamist tagantjärele)?
1994 surnud isiku vara - pärand seni vormistamata
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: 1994 surnud isiku vara - pärand seni vormistamata
Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks soovitame pöörduda notari poole.
1994. aastal reguleeris pärimist ENSV tsiviilkoodeks, mille kohaselt oli pärijal õigus esitada notarile avaldus pärandi vastuvõtmiseks 6 kuu jooksul alates pärandi avanemisest ehk isiku surmast. Teine võimalus pärandi vastuvõtmiseks oli, kui pärija asus valdama mõnda pärandi hulka kuuluvat eset. Teie küsimusest ei selgu üheselt, kas Teie isa surma järel pärand vastu võeti. Kui näiteks olete 1994. aastal notari poole pöördunud või ka mingi vara kohta pärimistunnituse saanud , siis olete oma isa pärijad.
Üldiselt ei toimu pärandi vastuvõtmine esemete kaupa, vaid pärand võetakse vastu tervikuna. Kuigi sel ajal märgiti pärimistunnistusele päritud vara loeteluna, on siiski ka see vara, mida tunnistusele ei märgitud või millest teadlik ei oldud, pärijale üle läinud.
Kui Te siiski ei ole isa pärandit vastu võtnud, siis nüüd enam seda avaldust esitada ei saa.
Vastas Eve Strang
1994. aastal reguleeris pärimist ENSV tsiviilkoodeks, mille kohaselt oli pärijal õigus esitada notarile avaldus pärandi vastuvõtmiseks 6 kuu jooksul alates pärandi avanemisest ehk isiku surmast. Teine võimalus pärandi vastuvõtmiseks oli, kui pärija asus valdama mõnda pärandi hulka kuuluvat eset. Teie küsimusest ei selgu üheselt, kas Teie isa surma järel pärand vastu võeti. Kui näiteks olete 1994. aastal notari poole pöördunud või ka mingi vara kohta pärimistunnituse saanud , siis olete oma isa pärijad.
Üldiselt ei toimu pärandi vastuvõtmine esemete kaupa, vaid pärand võetakse vastu tervikuna. Kuigi sel ajal märgiti pärimistunnistusele päritud vara loeteluna, on siiski ka see vara, mida tunnistusele ei märgitud või millest teadlik ei oldud, pärijale üle läinud.
Kui Te siiski ei ole isa pärandit vastu võtnud, siis nüüd enam seda avaldust esitada ei saa.
Vastas Eve Strang