Enne abielu laenuga ostetud korter

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Enne abielu laenuga ostetud korter

23 Mai 2021, 15:40

Tere,

Mul on küsimused enne abielu laenuga ostetud korteri kohta:

1. Olen aru saanud, et kui korter on võetud laenuga enne abielu, siis teisel abikaasal õigust sellele korterile lahutuse korral ei ole. Siit tekib küsimus, et kui abikaasad elavad selles korteris ning laenu võtnud abikaasal tekib probleeme laenu maksmisega, kas teisel abikaasal on kohustust nende laenude eest maksta kuigi ta ei oma sellele korterile õiguseid? Kui on kohustus maksta laene, siis kuidas oleks end kõige parem selle eest kaitsta, et oleksid ka õigused korterile, kas kirjutada abieluvara leping või lisada korterile üks omanik juurde?
2. Kui abikaasa sureb, siis kas laenukohustus ja õigus korterile läheb ainult elus abikaasale või tekib jagamine ka surnud abikaasa sugulastega? Kui jah, siis kui suur osa sellest kohustusest ja õigusest kuulub elus abikaasale?
3. Kui teha abieluvara leping ning kirjutada korter ühisvarasse, kas siis abikaasa surma korral kuulub kogu laenu maksmise kohustus ning korteris elamise õigus elus abikaasale või peab ka siin sugulastega jagama? Kui jah, siis kui suur osa sellest kohustusest ja õigusest kuulub elus abikaasale?

Aitäh!

Re: Enne abielu laenuga ostetud korter

24 Mai 2021, 15:36

Tere

Varaühisuse puhul kuulub abikaasade ühisvara hulka abielu jooksul soetatud vara. Enne abiellumist ja peale abielu lõppemist soetatud vara on lahusvara. Seega enne abiellumist ostetud korter ühisvara hulka ei kuulu. Küll aga kuulub ühisvara hulka abielu jooksul saadud sissetulek, mis võib tähendada, et abielu ajal tasutud laenumaksetest on võimalik omanikuks mitteoleval abikaasal hüvitist saada.
Omanikuks oleva abikaasa surma korral pärivad abikaasa ja sugulased kui ei ole tehtud korraldusi oma surma puhuks (testament, pärimisleping, abikaasade vastastikune testament). Sugulased pärivad kolmes järjekorras ja abikaasa osa suurus sõltub sellest millise järjekorra pärijad pärivad. Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed jne), teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased, kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Teise järjekorra pärijad pärivad juhul kui esimese järjekorra pärijaid ei ole ja kolmanda järjekorra pärijad juhul kui puuduvad esimese ja teise järjekorra pärijad. Perekonnaseaduse kohaselt tekib ühine kohustus tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, , kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Küll aga vastutab abikaasa võetud kohustuste eest oma osaga abikaasade ühisvarast. Pärimise korral kuuluvad pärandi hulka nii vara kui kohustused.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta