Elatis vanemale

Tere.
Vajan abi olukorra lahendamiseks, mis on minu ja mu õdede-venna suhtes ebaõiglane. Meie bioloogiline isa on 2006 aastast alates sanatooriumis. Kohamaksu on tasutud tema pensionist ja puuduoleva summa tasus vallavalitsus. 5 aastat tagasi otsustas hooldekodu meilt nõuda tema elamiskulude hüvitamist. Tol korral tegime ühisavalduse vastu, et kuna meie nn. isa ei ole täitnud oma kohust meie ees ning pole vähimalgi määral osalenud meie kasvatamises, siis puudub meil kohustus ka teda ülal pidada. Tol korral asi vaibus. Nüüd saatsid nad meile kõigile uue kirja, kus nõuavad igalt ühelt kuus 36 eurot elatisraha perekonna seaduse paragrahv 96 alusel. Meid on kokku 5 last ning kokku teeks see 180 eurot kuus. Isa on 73 aastane ja tervis pidi olema kehva. Kui me nõudega nõus ei ole, siis lubasid kohtusse anda. Kuidas peaksime vastama, et me ei ole nõudega nõus ning kui asi läheb kohtusse, siis mis variandid meil on? Mis seaduse punktid räägivad meie poolt ja vastu?
Tooksin ära tagamaad, miks meist keegi ei ole selle nõudega nõus. Isa on olnud aastakümneid alkohoolik ning ahelsuitsetaja, mistõttu on ta ise oma tervisehädades süüdi. Olen ise 32 aastane ning peres kõige noorem laps. Terve minu teadaoleva eluaja on ta joonud, oma laste käekäigu vastu pole ta vähimalgi määral huvi tundnud. Kogu oma sissetuleku kulutas ta alkoholi ja suitsu peale. Kodune õhkkond oli väljakannatamatu. Isa oli pidevalt purjus, röökis nii meie kui ema peale. Mingi aeg muutus ta ka vägivaldseks. Neid hetki on palju, kus vend pidi vahele minema, et ta emale viga ei teeks. Õe jalg on tema pärast kipsis olnud. Purjus peaga suitsetas ta köögis ning ei olnud harvad ka korrad, kus ta hõõguva sigaretiga magama jäi. Põrand, laud kui ka köögidiivan olid põlenud auke täis. Ta seadis meie kõigi elud ohtu. Ta on olnud ka kainestusmajas. Kuna korter oli antud ema ja isa töökoha kaudu (vene ajal anti töötajatele korterid), siis tema kainestusmaja külastuste tõttu oli oht ka elamispinnast ilma jääda. Külla kedagi kutsuda ei saanud, kuna "isa" kakerdas mööda elamist ringi, urineeris jumal teab kuhu (nt. minu õe koolikott, riidekapp). Vanemate abielu lahutati mõned aastad enne minu täisealiseks saamist, kuid tegelikult oli see läbi juba aastaid. Kõigi laste närvisüsteem on tugevalt kannatada saanud. Olen pidanud ka psüholoogilt abi saama.
Kuskil kümme aastat tagasi leidis ta omale uue naise ning kolis tema juurde. Mõne aasta pärast aga visati ta sealt joomise pärast välja. Lõpuks oli sattunud hooldekodusse.
2006 aastal suri meie ema. Matustele tuli ta hetkeks ning ei tundnud ühtegi oma last ära. Tal pole aimugi, mis meist saanud on.
Samas puudub ka meil kõigil võimalus seda raha igakuidelt maksta ning enda juurde elama ei ole meist keegi nõus teda võtma.
Ise olen 32 aastane, mul on kaks last- 2 aasta ja 11 kuune ning 1 aasta ja 3 kuune. Olen lapsehoolduspuhkusel ning kuni aasta lõpuni saan veel emapalka. Ametlikku töökohta pole, kuna eelmise aasta alguses läks firma pankrotti. Abikaasal puudub sissetulek. Meil on veel lisaks kodulaen.
Vend on 34 aastane, üksik. 2010 aasta novembrist on ta taas ametlikult töötu, kuid abiraha enam ei saa. Tema kommunaalkulud maksab sotsiaalamet.
41 aastane õde on üksik, käib tööl ning saab eesti keskmist palka. Samas on tal selg haige ning hiljuti määrati talle sellega invaliidsusgrupp.
35 aastasel õel on kaks last- 1 aasta ja 7 kuune ning 5 kuune. Aastakese saab ta veel emapalka. Elab laenuga ostetud korteris ning laste isa maksab vastavalt võimalustele raha.
38 aastasel õel on kolm last - 17 , 16 ning 9 aastane. Saab alla eesti keskmise palka. Abikaasal aga ametlikku töökohta ja sissetulekut ei ole.

Teie kirjast ei nähtu, kas Teie isalt mõisteti välja elatis (tookord alimendid) Teie ema kasuks või mitte. Antud kohtuotsusest oleks kasu, et tõendada, et õigustatud isik (teie isa) on rikkunud ülalpidamiskohustust oma laste suhtes. PKS § 103 lg 1 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige, kui:

p.1 ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
p.2 õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu
p.3. õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondlase vastu.

PKS § 102 kohaselt arvestatakse elatise väljamõistmisel kohustatud isiku varalise seisundist.

Teie kirjast nähtub, et Teie ja Teie lähisugulastel on rahalisi raskusi ning nad saavad sotsiaalabi. Lisaks eeltoodule on Teil ülalpidamise kohustused alaealiste suhtes. Antud juhtumil tuleb Teil oma probleemidest vastaspoolele kirjutada ning teatada, et Teil pole võimalik isa kulude eest tasuda. Kohtuvaidluse korral soovitan võtta riigi õigusabi korras esindaja, kes saab Teid personaalselt nõustada ja vajadusel kohtus esindada.


Vastas Maarika Pähklemäe

Tere.
Tänan vastuse eest.
Vanemate lahutuse kohuotsus on mu õe käes. Kohus rahuldas ema hagi. Ema poolne lahutuse põhjus oli isa liigne alkoholi tarbimine ja sellest tulenevad tülid. Isa pidas põhjuseks iseloomude sobimatust ja sellest tulenevaid tülisid. Otsuses on veel kirjas, et abielulised suhted olid lõppenud juba pikemat aega. Isale määrati ka alimendid minu pealt. Kui hästi või halvasti ta neid maksis, ei ole meile teada. 1) Kas sellest piisab tõendadamaks, et isa on rikkunud ülalpidamiskohustust oma laste suhtes?
Tekkis veel rida küsimusi.
Isa on paigutatud mitte elukohajärgse maakonna sanatooriumisse, mis on tunduvalt kallim tema elukohajärgse hooldekodu omast. Hetkel pidi seal ka vabu kohti olema. 2) Kas meil on õigus nõuda tema ümberpaigutamist odavamasse hooldekodusse?
Lisaks pidi isa saama meie kõigi pealt pensionilisa umbes 32 eurot kuus. Peale ema surma oli ta selle paljulapselise vanema pensionilisa endale ümber teinud. 3) Kas seda saab ka käsitleda meiepoolseks toetuseks? Kas sellele tasuks tähelepanu juhtida?
Mõni aeg peale lahutust kolis isa uue naise juurde ning olevat tema juures umbes 10 aasta elanud, enne kui välja visati. On sinna sissegi kirjutatud. 4) Kas sellel naisel ei lasku mingit kohustust tema ülalpidamist toetada?
Kas me peaksime oma väidete kinnitamiseks võtma ka mõnelt peretuttavalt või sugulaselt sellekohased ütlused, et see kõik on tõsi, mis me isa kohta väidame? Või peaks sellele mõtlema alles siis, kui asi kohtusse läheb?
Meile saadetud kirjas seisab veel, et tema tervis ja liikumisvõime on seoses vanusega halvenenud. Tal olevat aasta tagasi kasvaja eemaldatud ning arvatavasti selle tulemusel ühe poole jäsemed ei pidavat eriti liikuma. 5) Kas meil on õigus teha vallale ettepanek uurida, et ehk saaks sellega invaliidsusgruppi taodelda ning see ju lisaks ka pensionile lisa? Lõppkokkuvõttes peaks siis tema rahadest elamiseks välja tulema.
Lisaks väidavad nad, et kui 2006 aastal tegime esimese vastulause, siis seal seisvat kirjas, et isa probleemide põhjustajaks on olnud alkoholi liigtarbimine ja et vallavalitsus kui registreeritud elukohajärgne omavalitsus peaks aitama tal sellest pahest loobuda ning võimaldama temale rehabilitatsiooni. Seetõttu nad ta sinna sanatooriumi saatsidki. Meie ei mäleta, et oleksime seda nõudnud. Me teatasime, et ta on alkohoolik ja ise oma hädades süüdi ning kuna tema ei täitnud oma kohust meie ees, siis ei pea ka meie teda aitama.

1) Te peaksite välja uurima, kas Teie isa maksis emale alimente või mitte, ja kui korralikult ta oma kohustusi täitis, sh mis takistas kohustuste täitmist. Täpsemaks nõu andmiseks on vaja rohkem teavet.

2) Hooldekodude teenused ja tingimused on erinevad. Kui vabu kohti on, siis võib soodsamasse kohta ümber paigutada. Hooldekodu valik sõltub isiku seisundist.

3) See on riiklik toetus.

4) Vaba kooselu puhul ei teki vastastikust ülalpidamiskohustust.

5) Puude tuvastamist teostatakse pensioniameti kaudu, mis annab lisa sissetuleku. Kui puue on kindlaks tehtud, siis määratakse toetus.
Tervise kahjustamise põhjused tuvastatakse reeglina ekspertiisi kaudu.


Vastas Maarika Pähklemäe