Tere, mul oleks kolm küsimust.
Situatsioon on järgmine: mul on kolm last, ühele maksan elatist kohtuotsusega 139 eurot kuus. Kunagi 2006-2008 jäin elatist võlgu ning 2008-2010 maksin nii jooksvat elatist kui võlga, siis aga ei saanud enam võlga tasuda, teavitasin ka elatisesaajast sellest et mõnda aega ei saa elatise võlga tasuda. Lapse ema andis võla osa aga siis kohtutäiturile sundtäitmiseks selle aasta aprillis. Sissetuleku arestimise aktis, (kuupäev 28 juuni) oli arvutatud summa 324,35 euorot, mis mulle võib jääda nii, et 139 eurot mulle endale ja siis veel 2/3 alampalgast summas 185,35 eurot. See vist siis nagu kahe lapse eest, kellele ei ole kohtuotsusega määratud elatise kohustust. Kui ma vaatasin täitemenetluse seadustiku paragrahvi 131 punkt 7 siis mulle tundub et minu kohustus elatist maksta 139 eurot ei ole selles eelmises arvestuses sees ehk siis summas mis ei kuulu arestimise alla, kas mul on õigus? Sest sundtäitmisel on elatise võlgnevus per 2006-2008. kohtutäitur väitis et sellest 185 eurost tuleb mul tasuda 139 eurot elatist ja minu teistele lastele ei jäägi mitte midagi. Ikkagi tundub, et ei ole arvestatud kolme lapse ülalpidamsiega. Kas see on õiglane??mul on ju kolm last vaja ülalpidada. Teiste laste ema, kellega ma tegelikult koos elan käis ka 17 juuni ja andis minu vastu hagi sisse laste elatisenõude osas, kohtutäiturile esitasime selle hagi 20 juunil, et selline hagi on sisse antud, ma vastasin sellele hagile loomulikult nõustuvalt 8 juulil ning kuna saime teada,et hetkel on see kohtunik puhkusel ning tuleb alles 15 august siis kohtuotsust ennem ei saa. Siit ka minu teine küsimus, kas peale kohtu otsuse saamist minu teiste laste elatise kohustuse kohta, mis siis ka kumbki 139 eurot, tuleb kohtutäituril mulle minu juulikuus saadud palga arestimise osast ka tagasi kanda. Nimelt sain ma juunikuu eest töötasu vaid 324,35 eurot ning ülejäänu sai kohtutäitur, sama läheb ka nüüd ju juulikuu töötasuga augustis. Ma ei saa ju maksta elatist mul ei ole seda raha, seega tekib nüüd mul uus võlg jooksva elatise näol. Veelkord minu küsimused, 1 kas kohtutäituril on sissetuleku arestime aktis toodud mitte arestimise summa arvutus õige, palju mulle tohib jääda ??? Kas see muutub pärast minu teiste laste elatise kohtuotsuse saamist ja kas kohtutäitur peab peale kohtuotsese saamist mulle minu juulikuus ja augustis arestitud palga selles osas tagasikandma?
Tänan ette!
Kohtutäituri tegevus, isal on kolm last ülalpidada
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kohtutäituri tegevus, isal on kolm last ülalpidada
Sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele:
1) riiklikud peretoetused;
2) puudega inimese sotsiaaltoetus;
3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;
5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;
7) seadusel põhinev elatis;
8) vanemahüvitis;
9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Eelpool toodud loetelu on ammendav. Täituri tegevuse peale saab esitada kaebuse täiturile endale ja kui vastus kaebusele ei rahulda või on vastuolus seadusega saab asja vaidlustada kohtus.
Täituri arvestus on õige, sest täitur täidab kohtuotsust, millega on elatis välja mõistetud. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
Seega piirangud ei kehti, kui tegemist on elatisega. Automaatselt ei muutu esimese lapse ülalpidamiseks väljamõistetud summa. Selleks tuleb esitada hagi elatise vähendamiseks esimesele lapsele. Kohtutäitur ei pea arestitud palka tagasi maksma, sest selleks puudub alus.
Vastas Kaja Kiilo
1) riiklikud peretoetused;
2) puudega inimese sotsiaaltoetus;
3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;
5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;
7) seadusel põhinev elatis;
8) vanemahüvitis;
9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Eelpool toodud loetelu on ammendav. Täituri tegevuse peale saab esitada kaebuse täiturile endale ja kui vastus kaebusele ei rahulda või on vastuolus seadusega saab asja vaidlustada kohtus.
Täituri arvestus on õige, sest täitur täidab kohtuotsust, millega on elatis välja mõistetud. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
Seega piirangud ei kehti, kui tegemist on elatisega. Automaatselt ei muutu esimese lapse ülalpidamiseks väljamõistetud summa. Selleks tuleb esitada hagi elatise vähendamiseks esimesele lapsele. Kohtutäitur ei pea arestitud palka tagasi maksma, sest selleks puudub alus.
Vastas Kaja Kiilo
Re: Kohtutäituri tegevus, isal on kolm last ülalpidada
Vabandan, kuid ma ei suuda ikka arusaada kuidas on arvestus õige - mul on üalapidada 3 last, kuid kohtutäitur on arvestanud ju ainult kahelapsega 2/3 palgast on kaks last!!!! peaks olema ju 3x 1/3, mis peaks võrduma 3/3 ehk üks terve antud juhul alampalk 278 eurot.
Tänan ette
Tänan ette
Re: Kohtutäituri tegevus, isal on kolm last ülalpidada
Küsimusele vastust andes ei ole vastajal teada, millised täitedokumendid on täituril olnud aluseks kinnipidamiste teostamiseks. Kui küsimuse esitaja sai juunis kätte 324, 35 eurot, siis on seda rohkem, kui miinimumtöötasu. Varasemas vastuses on viidatud, et elatise kinnipidamisel töötasust teatud piirangud ei kehti. Selleks, et saavutada varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatise vähendamine, tuleb vastava hagiga pöörduda kohtusse. Kui uuest abielust sündinud laste ülalpidamiseks ei ole kohtuotsusega elatist välja mõistetud, siis kohtutäitur ei saa kuidagi vähendada elatise määra, mis on varasema kohtuotsusega välja mõistetud. Täitur ei pruugi teadlik olla küsimuse esitaja majanduslikust ja perekondlikust olukorrast. Küsimuse esitaja peaks pöörduma kirjaliku kaebusega täituri poole, et täitur võimalusel vähendaks igakuiselt kinnipeetava töötasu määra. Kui täitur ei pea seda võimalikuks, tuleb kaebusega täituri tegevuse peale pöörduda kohtusse.
Vastas Kaja Kiilo
Vastas Kaja Kiilo