Perekonnaõiguslik küsimus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Perekonnaõiguslik küsimus

28 Apr 2018, 10:15

Oleme abikaasaga abielus olnud 28 aastat. 16 aastat tagasi sai abikaasa endale kinkelepinguga maja, kuhu me elama asusime ja mida koos renoveerima asusime. Abikaasa kolis kuu aega tagasi majast välja, sest leidis endale uue elukaaslase. Nüüd pean ma meie ühisest kodust tema soovi kohaselt lahkuma. Ta soovib oma uue elukaaslasega sinna elama asuda. Lahutuseni me veel jõudnud ei ole. Mis õigused mul lahutuse korral eluasemele on? Kui abikaasa soovib nüüd võtta maja peale pangast laenu (varasemalt me kodu korrastamiseks laenu pole võtnud), siis kas mind teavitatakse sellest? On mul siis mõistlikum teha temaga kokkuleppel varalahususleping? Kui abikaasa ei soovi lahutada, millega ma pean edaspidi arvestama? Ja kui lahutame, mis võimalused siis on? Meil on kaks täiskasvanud last. Mis õigused lastel on?

Re: Perekonnaõiguslik küsimus

03 Mai 2018, 20:49

Tere!

PKS § 210 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Teises lõikes sätestatud erandi kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt võis kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud (vana PKS § 14 lg 2). Sellest tulenevalt võib maja olla vaatamata kinkelepinguga omandamisele osaliselt või täielikult abikaasade ühisvaraks.Ka abielu jooksul võetud laenukohustused on abikaasadel ühised.
Kui abielu on faktiliselt lõppenud, võib olla mõistlik ka selle lahutamine. Lahutuse korral tuleks edaspidiste sekelduste vältimiseks jagada ka ühisvara. Jagamata vara võib tuua edaspidi probleeme.
Kui saavutate kokkuleppe ja ei soovi abielu lahutada võite teha varalahususe lepingu. Kui aga lahutate saab soovitada siiski ühisvara jagamist. Täiskasvanud lastel ei ole vanemate eluajal nende varale mingeid õigusi. Õigused saavad tekkida vaid pärimise käigus.
Soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele Teile sobivasse nõustamiskohta ja arutada juristiga läbi võimalikud variandid lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ning seejärel otsustada. Selleks saate registreeruda veebilehel www.juristaitab.ee

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Re: Perekonnaõiguslik küsimus

07 Mai 2018, 07:45

Tere.
Tänan vastuse eest. Sooviksin täpsustada küsimust. Kui on tehtud varalahususleping ja peale lepingu sõlmimist abikaasa laenu võtab, kas tagasimaksmise kohustus tekib mõlemale abikaasale?

Re: Perekonnaõiguslik küsimus

15 Mai 2018, 07:07

Tere,

Kuidas jaotuvad varad ja kohustused, kui abieluvaraleping on sõlmitud, sõltub selle sisust, ehk kuidas olete lepingus kokku leppinud.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Re: Perekonnaõiguslik küsimus

22 Veebr 2020, 22:42

Tere.
Täiskasvanud poeg on elanud koos oma vanematega vanematele kuuluvas korteris ja omab seal sissekirjutust.Nüüd on ta leidnud naise, kellel on eelnevast elust 4 last ja soovib temaga abielluda.
Kas pojal on juriidilist õigust peale abielu sõlmimist tuua naine koos lastega vanemate korterisse elama, kui vanemad ei ole sellega nõus?
Kui on selline õigus, siis mida peaksid vanemad ette võtma, et sellist olukorda vältida?

Re: Perekonnaõiguslik küsimus

27 Veebr 2020, 13:54

Tere

Korteri kasutamiseks võib olla sõlmitud suusõnaline üürileping. Üürileping võib olla tasuline, ent välistatud ei ole ka tasuta kasutusse andmine. Suulise lepingu puhul on paraku keerukas kokkuleppeid tõendada. Seetõttu võiks nüüd sõlmida lepingu eluruumi kasutamiseks kirjalikult. Lepingus tuleks ära näidata kõik tingimused, milles pooled kokku lepivad, sealhulgas, keda võib eluruumi kasutaja eluruumis majutada. Võlaõigusseaduses on sätestatud, et eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Teie olukorras tuleks lepingus kindlasti märkida, et teiste isikute majutamine võib toimuda vaid üürileandja nõusolekul. Kui poeg lepingut sõlmimast keeldub, on võimalik nõuda ka temalt eluruumi vabastamist, kuna ta kasutab seda õigusliku aluseta. Sissekirjutus ei anna kellelegi õigust eluruumi kasutada. Kui isik ei ole eluruumi omanik, saab õigus eluruumile tekkida vaid kokkuleppest (lepingust) omanikuga.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta