Tere.
Selline mure lapsega ja tema isaga. Elame lapse isaga juba 3 a lahus. Selle aja jooksul on ta elatist maksnud kroonide ajal u 1000 krooni. Kui sai raha küsitud siis ainult kehitas õlgu ja ütles, et raha ei ole. tegin ka kiirmenetluse altiset nõudes aga ta kiivalt varjas oma aadressi ja ei olnud kunagi kodus ja nii lõpetati menetlus ära. aga kõik see aeg on ta tahtnud last näha ja , et mitte olla seadusega pahuksis olen ka andnud. Nüüd okt 2010 jäi laps ka diabeedikuks siis kadus tal ka huvi. ligi 6 kuud polnud lapsest huvitatud , kuid on nüüd avaldanud soovi last näha.Lubas küll nüüd juulist hakata maksma.
Minu küsimus on siis:
kas mul on ikkagi kohustus talle last näidata kui ta ei ole isegi tema pealt elatist maksnud?
kas ma ika võin talle last anda ilma, et ta saand loenguid selle kohta kuidas diabeedik peab sööma ja mis abinõusi peab ta ettevõtma kui midagi peaks juhtuma? Ja kes peab temaga sellest rääkima?
Isale lapse näitamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Isale lapse näitamine
1. Vanemate lahuselu korral on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ja säilitada isiklik kontakt lahus elava vanemaga. Kui lapsevanem, kes elab lapsega, teeb lahus elavale vanemale takistusi lapsega suhtlemisel, siis loetakse see lapse õiguste rikkumiseks. Elatise mittemaksmise korral ei või vanem omavoliliselt piira teisel vanemal lapsega suhelda. Suhtlusõigust võib piirata üksnes kohus.
2. Kui lapsel on erivajadused, siis peab last kasvatav vanem lahus elavat vanemat sellest informeerima ja andma täpsed instruktsioonid, mida laps võib või peab kohtumise ajal sööma.
3. Kolmas küsimus on ebaselge ja ei ole aru saadav, mida selle all täpselt mõeldakse. Kas seda, et kui lapsega kohtumise ajal midagi juhtub? Kui lapsega koos elav lapsevanem annab täpsed juhised ja loetelu, mida laps võib kohtumise ajal süüa, siis probleeme ei teki, v.a. kui lapse tervislikust seisundist tulenevalt ei teki probleeme. Probleemidest peaksid vanemad püüdma ise omavahel rääkida. Kui on raskusi suhtlemise osas, siis võib pöörduda lastekaitsespetsialisti poole.
Lisaks küsimustele nähtub, et laste ema on püüdnud esitada elatisnõuet, kuid see menetlus on lõpetatud. Soovitan kindlasti esitada elatise nõue uuesti sisse. Kui lapse isa soovib last näha, siis saab esitada talle vahetult küsimuse tema elukoha ja kontaktandmete kohta, et varakult kooskõlastada lapsega suhtlemise aegu, aga ka lapse tervislikust seisundist lähtuvalt (kui laps viibib teise vanema juures).
2. Kui lapsel on erivajadused, siis peab last kasvatav vanem lahus elavat vanemat sellest informeerima ja andma täpsed instruktsioonid, mida laps võib või peab kohtumise ajal sööma.
3. Kolmas küsimus on ebaselge ja ei ole aru saadav, mida selle all täpselt mõeldakse. Kas seda, et kui lapsega kohtumise ajal midagi juhtub? Kui lapsega koos elav lapsevanem annab täpsed juhised ja loetelu, mida laps võib kohtumise ajal süüa, siis probleeme ei teki, v.a. kui lapse tervislikust seisundist tulenevalt ei teki probleeme. Probleemidest peaksid vanemad püüdma ise omavahel rääkida. Kui on raskusi suhtlemise osas, siis võib pöörduda lastekaitsespetsialisti poole.
Lisaks küsimustele nähtub, et laste ema on püüdnud esitada elatisnõuet, kuid see menetlus on lõpetatud. Soovitan kindlasti esitada elatise nõue uuesti sisse. Kui lapse isa soovib last näha, siis saab esitada talle vahetult küsimuse tema elukoha ja kontaktandmete kohta, et varakult kooskõlastada lapsega suhtlemise aegu, aga ka lapse tervislikust seisundist lähtuvalt (kui laps viibib teise vanema juures).