Tere!
Peale lahutust jäid lapsed(2last) isa juurde elama. Elatiseraha suuruses me kokkulepele ei jõudnud ja pöördusime kohtu poole. Kohus määras mulle, et igakuiselt pean maksma igale lapsele 1500.-kr kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Minu esimene laps sai 15.07.2010 aastal 18a.-seks, kuna ta käib veel gümnaasiumis selle aasta suveni siis maksan loomulikut elatist talle ikka ka edasi.
Tahtsin teada, kui kaua ma pean maksma täisealisele lapsele elatist? Kui ta nüüd peale kooli lõppu läheb ülikooli, kutsekooli või näiteks sõjaväkke, kas ka siis ? Kui ta kooli kõrvalt läheb tööle, kas siis ka? Või, kui laps peale kooli läheb otse tööle? Kui laps on juba 18a-ne, kas pean elatist maksma ikka isa pangakontole või lapse?
Elatis
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Elatis
Elatist peab maksma kuni 21. eluaastani, kui ta õpib kas gümnaasiumis või riigi ülalpidamisega kutseõppeasutuses.
Re: Elatis
Tere,
Kuna ei leidnud muud varianti, et mitte teha uut teemat, siis loodan, et ka siit saan oma küsimusele vastuse.
Probleem järgmine, lapse isalt mõisteti kiirmenetluse käigus välja elatisraha 3000,00 krooni igakuiselt 2007 aasta mai kuus. Lapse isa on kaootiliselt maksnud ka ja kui ei ole maksnud, siis lubab ja lubab, et maksab. Sellepärast ei ole ka kohtutäituri poole pöördunud, et ikka veel loodan inimese normaalsele mõistusele ja arusaamisele, et ka temal on laps. Nüüd aga avastasin, et tema kinnisvara on kõik kohtutäituri poolt müüki pandud, laenude katteks ja ise on ta ka Soome tööle läinud.
Palun abi ja teavet kuidas edasi käituda ja kuhu pöörduda (kas ikka kohtutäituri poole või välisriigi nõude tunnustamiseks uuesti kohtusse)?
Kas on õigus nõuda siiani saamata elatisraha (kas panga väljavõte on piisav, tõestamaks kui palju isa on lapsele raha kandnud) ja ka edaspidi saada igakuiselt, sest laps lõpetab gümanaasiumi 19a ja 4 kuu vanuselt.
Tänan vastuse eest!
Külli
Kuna ei leidnud muud varianti, et mitte teha uut teemat, siis loodan, et ka siit saan oma küsimusele vastuse.
Probleem järgmine, lapse isalt mõisteti kiirmenetluse käigus välja elatisraha 3000,00 krooni igakuiselt 2007 aasta mai kuus. Lapse isa on kaootiliselt maksnud ka ja kui ei ole maksnud, siis lubab ja lubab, et maksab. Sellepärast ei ole ka kohtutäituri poole pöördunud, et ikka veel loodan inimese normaalsele mõistusele ja arusaamisele, et ka temal on laps. Nüüd aga avastasin, et tema kinnisvara on kõik kohtutäituri poolt müüki pandud, laenude katteks ja ise on ta ka Soome tööle läinud.
Palun abi ja teavet kuidas edasi käituda ja kuhu pöörduda (kas ikka kohtutäituri poole või välisriigi nõude tunnustamiseks uuesti kohtusse)?
Kas on õigus nõuda siiani saamata elatisraha (kas panga väljavõte on piisav, tõestamaks kui palju isa on lapsele raha kandnud) ja ka edaspidi saada igakuiselt, sest laps lõpetab gümanaasiumi 19a ja 4 kuu vanuselt.
Tänan vastuse eest!
Külli
Re: Elatis
Kirjast nähtub, et kohustatud isik elab Eestis, kuid töötab välismaal. Sellisel juhul kuulub asi Eesti riigi kompetentsi. Jõustunud lahendi osas tuleb pöörduda elukoha järgse kohtutäituri poole. Kirjast nähtub, et kohustatud isik on midagi maksnud. Kas maksmine toimus pangaülekandega? Kohtutäitur ei saa asjaolusid tuvastada, seda teeb kohus. Kohtutäitur saab jooksvaid kohustusi menetleda. Võlgnevuse osas võib proovida esitada kohtutäiturile nõude ka tagasiulatuvalt. Kohtutäitur otsustab, kas tagasiulatuva nõude osas peab pöörduma kohtu poole või mitte. Võlausaldaja peab nõude täpselt välja tooma, s.o võlgnevus kuude ja aastate lõikes ning kõik kokku. Kindlasti peab pöörduma kohtutäituri poole, kes täpsemalt selgitab menetluse käiku.