Tere.
2003 a. ostsin korteri, mille vormistasin notaris oma nimele ja ainult mina olen tasunud seoses antud korteriga kommunaaltasusid ja pangalaenu (arvasin tol hetkel, et kui korter saab vormistatud minu nimel , siis minu oma). Korteri ostu ajal olime mehega lahus, kuid ametlikult lahutamata. Ametlikult sai abielu lahutatud 2004. aga kahjuks varajagamist teatmatusest ei teinud.
Saan aru et abielu ajal soetatud korter on siiski mehega ühisvara? Kuna puudub varalahususleping ning kinnisvara oli soetatud abielu ajal ?
Kas pärast lahutust aegub mingi aja jooksul eks mehel õigus nõuda vara jagamist või on abielu ajal soetatud vara õigust nõuda tähtajatult ?
Mida teha , kui eks mees pole antud hetkel nõus rahumeelse vara jaotamisega minu kasuks ?
ühisvara jagamise nõude esitamise tähtaja aegumine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: ühisvara jagamise nõude esitamise tähtaja aegumine
Tere,
Abielu ajal ostetud asjad saavad üldjuhul abikaasade ühisvaraks ning muu kokkuleppe puudumisel jagatakse need võrdsetes osades (pooleks). Ühisvara jagamine ei ole iseenesest kohustus, kuid näiteks kui soovite korterit müüa, siis saab seda teha koos lahutatud abikaasaga (kes on eelduslikult korteri ühisomanik). Kui lahutatud abikaasaga on võimalik saavutada vara osas kokkulepe, siis tuleb selle vormistamiseks minna notari juurde, selgitada notarile oma soovid ja asjaolud, notar vormistab-tõestab tehingu vastavalt poolte tahtele ning selgitab ka selle tagajärgi. Kui kokkulepet ei saavutada ei ole võimalik, siis jääb üle pöörduda kohtusse.
01.07.2010.a jõustus uus perekonnaseadus, mille rakendussätete (§ 210, 211) kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.
Küsimuses viidatakse, et abielu lahutati 2004.a, mil kehtis eelmine perekonnaseadus, mille § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kehtiva perekonnaseaduse § 27 lg 2 p 3 kohaselt abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Seetõttu tuleb, olenevalt konkreetsetest asjaoludest, selgitada esmalt välja abielu ajal (kuid nagu küsimuses viidatakse, peale abielusuhete lõppemist) omandatud korteri omandiõigus. See aga on vaieldav küsimus, mis eeldab pikemat selgitamist ning selleks oleks soovitatav pöörduda isiklikule konsultatsioonile. Siis saab otsustada, kas ja millised nõuded lahutatud abikaasa vastu esitada.
Kui tegemist on siiski ühisvaraga, siis jagatakse vara muu kokkuleppe puudumisel võrdsetes osades, kuid jagamise viisid on erinevad (vt asjaõigusseaduse § 77). PS. Kui ühisvara on jagamata ja üks (lahutatud) abikaasadest sureb, muutub pool ühisvarast pärandvaraks.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lg 1 kohaselt perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguskirjanduses on seisukohti, mille kohaselt on vaieldav, kas ühisvara jagamise nõue üldse allub aegumisele.
/vastust täiendatud mai 2013/
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Abielu ajal ostetud asjad saavad üldjuhul abikaasade ühisvaraks ning muu kokkuleppe puudumisel jagatakse need võrdsetes osades (pooleks). Ühisvara jagamine ei ole iseenesest kohustus, kuid näiteks kui soovite korterit müüa, siis saab seda teha koos lahutatud abikaasaga (kes on eelduslikult korteri ühisomanik). Kui lahutatud abikaasaga on võimalik saavutada vara osas kokkulepe, siis tuleb selle vormistamiseks minna notari juurde, selgitada notarile oma soovid ja asjaolud, notar vormistab-tõestab tehingu vastavalt poolte tahtele ning selgitab ka selle tagajärgi. Kui kokkulepet ei saavutada ei ole võimalik, siis jääb üle pöörduda kohtusse.
01.07.2010.a jõustus uus perekonnaseadus, mille rakendussätete (§ 210, 211) kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.
Küsimuses viidatakse, et abielu lahutati 2004.a, mil kehtis eelmine perekonnaseadus, mille § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kehtiva perekonnaseaduse § 27 lg 2 p 3 kohaselt abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Seetõttu tuleb, olenevalt konkreetsetest asjaoludest, selgitada esmalt välja abielu ajal (kuid nagu küsimuses viidatakse, peale abielusuhete lõppemist) omandatud korteri omandiõigus. See aga on vaieldav küsimus, mis eeldab pikemat selgitamist ning selleks oleks soovitatav pöörduda isiklikule konsultatsioonile. Siis saab otsustada, kas ja millised nõuded lahutatud abikaasa vastu esitada.
Kui tegemist on siiski ühisvaraga, siis jagatakse vara muu kokkuleppe puudumisel võrdsetes osades, kuid jagamise viisid on erinevad (vt asjaõigusseaduse § 77). PS. Kui ühisvara on jagamata ja üks (lahutatud) abikaasadest sureb, muutub pool ühisvarast pärandvaraks.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lg 1 kohaselt perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguskirjanduses on seisukohti, mille kohaselt on vaieldav, kas ühisvara jagamise nõue üldse allub aegumisele.
/vastust täiendatud mai 2013/
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo