Tere,
Kas lapse ema võib lapse nimel esitada hagi isa vastu elatise nõudes kuigi abielu on veel lahutamata ja seda tagasiulatuvalt. Koos ei elata enam juba aastaid. Laps elab suurema osa ajast ema juures (isa juures nädalalõpud,koolivaheajad) Isa on kandnud suurema osa lapse kuludest (riided ,koolitarbed,reisimised,taskurahad jne.) peale kulu mis lapsel tekib söögi peale ema juures elades. Kohus on ema hagi vastu võtnud. Hagis on ta andnud kohtule teada, et me koos ei ela ja mina lapse eest ei hoolitse. Minu avaldust asi lõpetada kohus arvesse ei võtnud, kuigi viitasin sellele, et oleme veel ju jätkuvalt abielus ja lapse suurema osa kulutustest omavahelisel (suulisel) kokkuleppel kannan ju mina. Nõue on 9 kuu elatist taganjärele.
Hagi elatise nõudes abielu ajal
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Hagi elatise nõudes abielu ajal
Tere,
Kui lapse ülalpidamiskohustust ei täideta (või tehakse seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt), on lapsel õigus esitada kohtusse vanema vastu ülalpidamisnõue. Lapse ülalpidamise eest vastutavad lapse mõlemad vanemad, sõltumata sellest, kas nad on või ei ole abielus. Kuidas lapse kulude katmine vanemate vahel jagada, mida arvesse võetakse ning millest sõltub elatise suurus, saab lugeda pikemalt alltoodud viitelt.
Lapse nõue on suunatud vanema vastu ning kui laps on alaealine, on last kasvataval vanemal õigus esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks lapse nimel (st hagejaks on laps).
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Ilmselt lapse teine vanem ei ole senise asjade korraldusega rahul, see ei kata lapse kulusid või on selliselt ülalpidamise andmiseks üldse puudunud kokkulepe.
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Laps võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Teie saate siis tõendada nt kuludokumentidega, tšekkidega, pangaülekannetega vms, mis osas olete lapse kulusid sel perioodil katnud.
Täiendavat infot elatise kohta saab lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/KKK/perekonna ... s-lapsele/
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Kui lapse ülalpidamiskohustust ei täideta (või tehakse seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt), on lapsel õigus esitada kohtusse vanema vastu ülalpidamisnõue. Lapse ülalpidamise eest vastutavad lapse mõlemad vanemad, sõltumata sellest, kas nad on või ei ole abielus. Kuidas lapse kulude katmine vanemate vahel jagada, mida arvesse võetakse ning millest sõltub elatise suurus, saab lugeda pikemalt alltoodud viitelt.
Lapse nõue on suunatud vanema vastu ning kui laps on alaealine, on last kasvataval vanemal õigus esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks lapse nimel (st hagejaks on laps).
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Ilmselt lapse teine vanem ei ole senise asjade korraldusega rahul, see ei kata lapse kulusid või on selliselt ülalpidamise andmiseks üldse puudunud kokkulepe.
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Laps võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Teie saate siis tõendada nt kuludokumentidega, tšekkidega, pangaülekannetega vms, mis osas olete lapse kulusid sel perioodil katnud.
Täiendavat infot elatise kohta saab lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/KKK/perekonna ... s-lapsele/
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo