Tere!
Mul on kohtulahend 2008.aastast, millega määrati laps minu juurde elama. Isa elab eraldi, vanema õigusi talt ära võetud ei ole. Raha lapse kuludeks ta maksnud ei ole, ma ei ole nõudnud ka, saame ise hakkama. Nüüd isa väidab, et uue perekonnaseaduse kohaselt on tal ikka lapse hooldusõigus ja tahab hakata lapse asju otsustama ja teda kasvatama. Ise ta pole mitu aastat juba lapse vastu huvi tundnud. Mis õigused tal ikkagi on? Kas võin nüüd nõuda, et ta last hakkaks rahaliselt toetama?
Kohtuga määratud lapse elukoht ja hooldusõigus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kohtuga määratud lapse elukoht ja hooldusõigus
Tere,
01.07.2010 jõustus uus perekonnaseadus, mille rakendussätete kohaselt (§ 214 lg 4,3), kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud.
Kui vanema hooldusõigus loetakse eeltoodu alusel kuuluvaks ühele vanemale, siis võivad lapse vanemad soovi korral kolme aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest esitada perekonnaseisuametnikule isiklikult ühise avalduse hooldusõiguse andmiseks vanematele ühiselt.
Kui kokkuleppelistelt hooldusõiguse küsimuse eelviidatud avaldust ei esitata ning vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, siis võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
Mida tähendab hooldusõigus? Vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest (hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ( isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülalpidama. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Kui elatist ei maksta vabatahtlikult, võib hooldusõigusega vanem lapse nimel esitada kohtusse hagiavalduse või nõuda elatist maksekäsukiirmenetluses (täiendav info: https://www.juristaitab.ee/KKK/perekonn ... s-lapsele/). Ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
01.07.2010 jõustus uus perekonnaseadus, mille rakendussätete kohaselt (§ 214 lg 4,3), kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud.
Kui vanema hooldusõigus loetakse eeltoodu alusel kuuluvaks ühele vanemale, siis võivad lapse vanemad soovi korral kolme aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest esitada perekonnaseisuametnikule isiklikult ühise avalduse hooldusõiguse andmiseks vanematele ühiselt.
Kui kokkuleppelistelt hooldusõiguse küsimuse eelviidatud avaldust ei esitata ning vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, siis võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
Mida tähendab hooldusõigus? Vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest (hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ( isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülalpidama. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Kui elatist ei maksta vabatahtlikult, võib hooldusõigusega vanem lapse nimel esitada kohtusse hagiavalduse või nõuda elatist maksekäsukiirmenetluses (täiendav info: https://www.juristaitab.ee/KKK/perekonn ... s-lapsele/). Ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo