Kahekorruselise maja kaasomanik ei küta oma korrust teist talve järjest
Postitatud: 23 Okt 2022, 16:10
Tere
Elan kahekorruselises kaasomandis majas. Elan I korrusel, kütan elektriga. Kaasomanik (KO) kasutab II korrust, kütab ainukasutuses keldri osas oleva katlaga.
2021. a sügisel kolis KO (u 80-aastane) tütre juurde ning jättis mulle teatamata korteri kütmata, mistõttu tõusis mu ühe kuu elektrikulu 50% võrreldes eelneva (20/21) talve kõige külmema kuu elektrikuluga, samas oli mu korteris 9-14 C, ennast ja pesu pidin pesema mujal. Ajatempliga fotod termomeetri näitudest on olemas. Mitu korda palusin KO-lt tulutult olukorra parandamist. Pakkusin end ise katelt kütma. KO väitis, et 2021. a novembris läks üks radikas lõhki ja lubas selle korda teha. See on siiani katki. Väidetavalt köeti II korrust jaanuar-aprill elektriga, kuid minu korteri elektrikulu oli ikka tavalisest suurem ja toas ikka külm.
Nüüd on KO väidetavalt seniilne, tema tütar müüb volikirja alusel korterit. Elekter välja lülitatud, korterit ei köeta. Selgus ka, et osad nende elektrijuhtmetest jooksid minu arvestisse, ehk et olen osaliselt maksnud nende kulutatud elektri eest. Tellisin elektriku, kes juhtmed lahti ühendas. KO tütrega on suuline kokkulepe, et ta maksab selle elektri kinni. Kuid II korrus on taas kütmata, mul on toas taas 12-13 C.
Tean, et KO ei tohi tekitada teisele KO-le tavakasutusest suuremaid mõjusid. Kütmata jätmine tõstab ka torude külmumise ning hallituse tekke ohtu.
1) Mida peaksin tegema? Kas teavitama KO-d ja volitatud tütart, et kui ei hakata kütma, kaeban nad mainitud seaduse alusel kohtusse? Kas saan neilt nõuda korteri kütmist ning kui jah, mis temperatuurini? Kas saan nõuda kütmata jätmisest mulle tekkinud liigse elektrikulu hüvitamist?
2) Kuidas peaksin arvestama nende kulutatud ja minu makstud elektri hulka, et see oleks vaidlustamatu? Elektri hind oli fiks, on teada kw/h hulk, mille võrra Elektrilevi andmeil tarbimine langes, kui II korruse elektriseadmed välja lülitati. Tol ajal ma kodus polnud, tarbimine näitab, et järgmistel nädalatel oli mu elektrikulu stabiilne.
Elan kahekorruselises kaasomandis majas. Elan I korrusel, kütan elektriga. Kaasomanik (KO) kasutab II korrust, kütab ainukasutuses keldri osas oleva katlaga.
2021. a sügisel kolis KO (u 80-aastane) tütre juurde ning jättis mulle teatamata korteri kütmata, mistõttu tõusis mu ühe kuu elektrikulu 50% võrreldes eelneva (20/21) talve kõige külmema kuu elektrikuluga, samas oli mu korteris 9-14 C, ennast ja pesu pidin pesema mujal. Ajatempliga fotod termomeetri näitudest on olemas. Mitu korda palusin KO-lt tulutult olukorra parandamist. Pakkusin end ise katelt kütma. KO väitis, et 2021. a novembris läks üks radikas lõhki ja lubas selle korda teha. See on siiani katki. Väidetavalt köeti II korrust jaanuar-aprill elektriga, kuid minu korteri elektrikulu oli ikka tavalisest suurem ja toas ikka külm.
Nüüd on KO väidetavalt seniilne, tema tütar müüb volikirja alusel korterit. Elekter välja lülitatud, korterit ei köeta. Selgus ka, et osad nende elektrijuhtmetest jooksid minu arvestisse, ehk et olen osaliselt maksnud nende kulutatud elektri eest. Tellisin elektriku, kes juhtmed lahti ühendas. KO tütrega on suuline kokkulepe, et ta maksab selle elektri kinni. Kuid II korrus on taas kütmata, mul on toas taas 12-13 C.
Tean, et KO ei tohi tekitada teisele KO-le tavakasutusest suuremaid mõjusid. Kütmata jätmine tõstab ka torude külmumise ning hallituse tekke ohtu.
1) Mida peaksin tegema? Kas teavitama KO-d ja volitatud tütart, et kui ei hakata kütma, kaeban nad mainitud seaduse alusel kohtusse? Kas saan neilt nõuda korteri kütmist ning kui jah, mis temperatuurini? Kas saan nõuda kütmata jätmisest mulle tekkinud liigse elektrikulu hüvitamist?
2) Kuidas peaksin arvestama nende kulutatud ja minu makstud elektri hulka, et see oleks vaidlustamatu? Elektri hind oli fiks, on teada kw/h hulk, mille võrra Elektrilevi andmeil tarbimine langes, kui II korruse elektriseadmed välja lülitati. Tol ajal ma kodus polnud, tarbimine näitab, et järgmistel nädalatel oli mu elektrikulu stabiilne.