Tere
Kui detailplaneering on kehtestatud KOVi poolt aastal 2001 ja krundid on jaotatud ning ka täis ehitatud, kuid kõik tegevused ei ole detailplaneeringu järgsed, siis mis õigused või võimalused on detailplaneeringus kehtestatut nõuda KOVilt? KOV oleks pidanud näiteks ehitama ligipääsuteed kruntideni. Kõikide kruntide suurused ei vasta detailplaneeringule. Kas detailplaneeringu järgimine ei olegi siis kohutuslik kõigile osapooltele?
Detailplaneeringu järgimise kohustus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Detailplaneeringu järgimise kohustus
Tere
Detailplaneering on haldusakt. Haldusakti siduvus tuleneb juba kõikide õigusaktide sh haldusaktide olemusest. Siduvus tähendab, et puudutatud isikud peavad järgima haldusaktis sisalduvaid käske, keelde ja asjadega seotud käsutusi ning, et iga isik, asutus ja kohus, kui ta ei vaata parasjagu läbi selle haldusakti peale esitatud kaebust, tunnustaks ja võtaks oma tegevuse aluseks ka kõik muud haldusakti õigust kujundavad mõjud. Eesti kohtupraktika on kinnitanud, et detailplaneering ja ehitusluba ei reguleeri sugugi vaid kohaliku omavalitsuse ning arendatava kinnistu omaniku õigussuhet, vaid ka kinnistuomaniku või ehitusloa adressaadi suhteid nii konkreetsete naabrite kui ka avalikkusega üldisemalt. Seadusandja ei ole sätestanud võimalust, et teatava aja möödudes ei tuleks planeeringu lahendusi järgida. Samas mida rohkem aega möödub planeeringu kehtestamisest, seda tõenäolisemalt ei vasta planeeringuga kehtestatud lahendus enam muutunud vajadustele ning kahaneb kinnistuomaniku õiguspärane ootus, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida.
Seega on kehtiv detailplaneering kohustuslik järgimiseks kõigile ka juhul kui see on vananenud kuni planeeringu muutmiseni.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Detailplaneering on haldusakt. Haldusakti siduvus tuleneb juba kõikide õigusaktide sh haldusaktide olemusest. Siduvus tähendab, et puudutatud isikud peavad järgima haldusaktis sisalduvaid käske, keelde ja asjadega seotud käsutusi ning, et iga isik, asutus ja kohus, kui ta ei vaata parasjagu läbi selle haldusakti peale esitatud kaebust, tunnustaks ja võtaks oma tegevuse aluseks ka kõik muud haldusakti õigust kujundavad mõjud. Eesti kohtupraktika on kinnitanud, et detailplaneering ja ehitusluba ei reguleeri sugugi vaid kohaliku omavalitsuse ning arendatava kinnistu omaniku õigussuhet, vaid ka kinnistuomaniku või ehitusloa adressaadi suhteid nii konkreetsete naabrite kui ka avalikkusega üldisemalt. Seadusandja ei ole sätestanud võimalust, et teatava aja möödudes ei tuleks planeeringu lahendusi järgida. Samas mida rohkem aega möödub planeeringu kehtestamisest, seda tõenäolisemalt ei vasta planeeringuga kehtestatud lahendus enam muutunud vajadustele ning kahaneb kinnistuomaniku õiguspärane ootus, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida.
Seega on kehtiv detailplaneering kohustuslik järgimiseks kõigile ka juhul kui see on vananenud kuni planeeringu muutmiseni.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist