juristaitab.ee

Tere

Kui detailplaneering on kehtestatud KOVi poolt aastal 2001 ja krundid on jaotatud ning ka täis ehitatud, kuid kõik tegevused ei ole detailplaneeringu järgsed, siis mis õigused või võimalused on detailplaneeringus kehtestatut nõuda KOVilt? KOV oleks pidanud näiteks ehitama ligipääsuteed kruntideni. Kõikide kruntide suurused ei vasta detailplaneeringule. Kas detailplaneeringu järgimine ei olegi siis kohutuslik kõigile osapooltele?

Tere

Detailplaneering on haldusakt. Haldusakti siduvus tuleneb juba kõikide õigusaktide sh haldusaktide olemusest. Siduvus tähendab, et puudutatud isikud peavad järgima haldusaktis sisalduvaid käske, keelde ja asjadega seotud käsutusi ning, et iga isik, asutus ja kohus, kui ta ei vaata parasjagu läbi selle haldusakti peale esitatud kaebust, tunnustaks ja võtaks oma tegevuse aluseks ka kõik muud haldusakti õigust kujundavad mõjud. Eesti kohtupraktika on kinnitanud, et detailplaneering ja ehitusluba ei reguleeri sugugi vaid kohaliku omavalitsuse ning arendatava kinnistu omaniku õigussuhet, vaid ka kinnistuomaniku või ehitusloa adressaadi suhteid nii konkreetsete naabrite kui ka avalikkusega üldisemalt. Seadusandja ei ole sätestanud võimalust, et teatava aja möödudes ei tuleks planeeringu lahendusi järgida. Samas mida rohkem aega möödub planeeringu kehtestamisest, seda tõenäolisemalt ei vasta planeeringuga kehtestatud lahendus enam muutunud vajadustele ning kahaneb kinnistuomaniku õiguspärane ootus, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida.
Seega on kehtiv detailplaneering kohustuslik järgimiseks kõigile ka juhul kui see on vananenud kuni planeeringu muutmiseni.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist