Kinnisvara arest
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Kinnisvara arest
Tere.Nimelt selline probleem, et minu õde on Tallinna Linnavalitsusele võlgu,ja nüüd tuli kohtutäiturilt kiri ,et kinnisvara millest mu õele kuulub üks kolmandik mõtteline osa, on arestitud ja läheb oksjonile. Ülejäänud mõtteline osa kuulub mulle ja kolmandale õele. Kas on reaalselt võimalik mõtteline osa oksjonil maha müüa? Kui suur on tõenäosus, et keegi ostab vana lagunenud maja mõttelise osa? Mis saab edasi kui oksjoni kestuse ajal pakkumisi ei tehta või ostjat ei leidu?
Re: Kinnisvara arest
Tere
Täitemenetluses arestida ja müüa saab ka mõttelist osa kaasomandist. Võimalikul mõttelise osa ostjal on võimalik hiljem nõuda kaasomandi lõpetamist ja teistelt kaasomanikelt nende osa välja osta kas kokkulepitud hinnaga või kaasomanikevahelisel enampakkumisel saades sel viisil kogu kinnisasja ainuomanikuks.
Kui enampakkumisel ostjat ei leidu kuulutatakse enampakkumine nurjunuks ning on võimalik, et viiakse läbi kordusenampakkumine. Kordusenampakkumisel on võimalik alghinda alandada kuni 25 % eelmise enampakkumise alghinnast, ent kokku mitte rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Täitemenetluses arestida ja müüa saab ka mõttelist osa kaasomandist. Võimalikul mõttelise osa ostjal on võimalik hiljem nõuda kaasomandi lõpetamist ja teistelt kaasomanikelt nende osa välja osta kas kokkulepitud hinnaga või kaasomanikevahelisel enampakkumisel saades sel viisil kogu kinnisasja ainuomanikuks.
Kui enampakkumisel ostjat ei leidu kuulutatakse enampakkumine nurjunuks ning on võimalik, et viiakse läbi kordusenampakkumine. Kordusenampakkumisel on võimalik alghinda alandada kuni 25 % eelmise enampakkumise alghinnast, ent kokku mitte rohkem kui 70% esimese enampakkumise alghinnast.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist