Erikasutuskord korteriomandi juurde kuuluva kaasomandis oleva maa osas
Postitatud: 01 Veebr 2021, 21:04
Tere,
Mulle kuulub korteriomand kahe korteriga majas. Naabrile kuulub 42% ja mulle 58% mõtteline osa maast. Majas on meil nö. ühises kasutuses keldisse viiv trepp, läbikäidav ruum, mis on nende korteri all ja teine ruum, kus on veemõõtjad ja mis asub meie korteri all. Samuti trepp mis viib mõlema korteri juurde ja treppi ümbrus, kuhu naabrid tegid meie nõsolekul endale duši nurga.
Kas maja alune maa tuleb kummagi korteri mõttelise osa arvutamisel arvesse võtta? Kuna majas on korterid täiesti eraldi, ainuke ühine sein mis kortereid lahutab on meetri laiune. Ülejäänud on kelditrepi koridor. Kaks keldri ruumi, kuhu mõlemad naabrid pääsevad on minimaalne ja selle kasutuse osas vaidlusi ei ole. Muuta midagi pole ka võimalik. Esialgse plaani kohaselt, mille maamõõtja koostas jättis ta maja aluse maa, korteritele kuuluva mõttelise osa arvutamisel, välja. See aga naabrile ei sobinud. Tema soov on iga hinna eest nihutada kasutuspiire nii, et meile jääks maja esine, tänava äärne pool ja temale maja tagune hoovi pool.
Mu lugesin, et kokkulepe asja kasutamise osas ei muuda veel kaasomanikku kasutatava asja reaal osa ainuomanikuks aga kuna me kardame, et naaber jätkab ükskõk missuguse kasutuskorra allkirjutamisel meie terroriseerimist ja kiusamist siis soovin teada kuidas senine kohtupraktika on taolisi vaidlusi lahendanud.
Ette tänades
Mulle kuulub korteriomand kahe korteriga majas. Naabrile kuulub 42% ja mulle 58% mõtteline osa maast. Majas on meil nö. ühises kasutuses keldisse viiv trepp, läbikäidav ruum, mis on nende korteri all ja teine ruum, kus on veemõõtjad ja mis asub meie korteri all. Samuti trepp mis viib mõlema korteri juurde ja treppi ümbrus, kuhu naabrid tegid meie nõsolekul endale duši nurga.
Kas maja alune maa tuleb kummagi korteri mõttelise osa arvutamisel arvesse võtta? Kuna majas on korterid täiesti eraldi, ainuke ühine sein mis kortereid lahutab on meetri laiune. Ülejäänud on kelditrepi koridor. Kaks keldri ruumi, kuhu mõlemad naabrid pääsevad on minimaalne ja selle kasutuse osas vaidlusi ei ole. Muuta midagi pole ka võimalik. Esialgse plaani kohaselt, mille maamõõtja koostas jättis ta maja aluse maa, korteritele kuuluva mõttelise osa arvutamisel, välja. See aga naabrile ei sobinud. Tema soov on iga hinna eest nihutada kasutuspiire nii, et meile jääks maja esine, tänava äärne pool ja temale maja tagune hoovi pool.
Mu lugesin, et kokkulepe asja kasutamise osas ei muuda veel kaasomanikku kasutatava asja reaal osa ainuomanikuks aga kuna me kardame, et naaber jätkab ükskõk missuguse kasutuskorra allkirjutamisel meie terroriseerimist ja kiusamist siis soovin teada kuidas senine kohtupraktika on taolisi vaidlusi lahendanud.
Ette tänades